Kahjuhüvitis aukliku tee tekitatud kahjude eest

Maiko Kalvet. Foto: PP

Igal kevadel on teed ja tänavad väga auklikud ning võimalusi auto ära lõhkuda jagub. Velgede ja rehvide vahetus võib maksma minna aga sadu või lausa tuhandeid eurosid, mille eest paljudel juhtudel saab nõuda teeomanikult hüvitist.

Teoreetiliselt on kahju hüvitamise kord küll selge, kuid praktikas on see tehtud üsna keeruliseks. Siiski on kindlaid juhtumeid, kui hüvitise nõudmine on igati õigustatud.

Kompensatsiooni nõudmine

Teeseaduse kohaselt peab tee seisund tagama ohutu liiklemise. Kui see ei ole tagatud, tuleb teeomanikul ohtlikud kohad liiklusmärkidega tähistada, liiklust piirata või tee sulgeda. Kui seda ei ole tehtud ja samal ajal tekib liiklejale teel kahju, on teeomanik seadusest tulenevalt kohustatud kahju hüvitama.

Siiski, pelgalt märgi paigaldamine ei vabasta teeomanikku vastutusest. Nii võib mõnel juhul esitada kompensatsiooninõude ka siis, kui teeomanik on liiklejaid halbadest teeoludest teavitanud, kuid teinud seda ebakorrektselt.

Nõuet on mõtet esitada juhul, kui kahju tekitanud auk ületab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud teeseisundi nõudeid ning teeomanik polnud teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud.

Näiteks ei või kiirteel ja põhitänaval olla auke läbimõõduga üle 20 sentimeetri ja sügavusega üle viie sentimeetri.

Isegi alla nende kriteeriumide on olukord juba üsna kriitiline ja seda tasub põhjalikumalt uurida. Samuti ei pruugi märgist “Ebatasane tee” piisata, kui tugev vihmgi on teed märgatavalt kahjustanud ja kiirust peaks oluliselt vähendama.

Kaskokindlustus

Löökaugust läbisõitmisel on kõige lihtsam küsida kahjuhüvitist oma kindlustusseltsilt. Seda muidugi juhul, kui teie sõidukil on kehtiv kaskokindlustuse leping.

Kaskokindlustuse raames saab hüvitist isegi siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud. Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleks juba õnnetuspaigast helistada kindlustusseltsi klienditeenindusse ja järgida neilt saadud juhiseid.

Arvestada tuleb aga sellega, et auto remondikuludest lahutab kindlustusselts maha kindlustuslepinguga määratud omavastutuse. Kui õnnetuspaigal on käinud politsei ja kõik dokumendid korrektselt vormistatud, võib omavastutuse mahus hüvitist nõuda teeomanikult.

Oma kahjunõudega tuleks teeomaniku poole pöörduda kaskokindlustuse puudumiselgi, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisel saadud kahju ei hüvita.

Õnnetuse tõendamine

Teeomanikult kogu hüvitise või kaskokindlustuse omavastutuse sissenõudmine võib kujuneda üsna pikaks ja keerukaks protsessiks. Tuleb rõhutada, et selleks on pea alati vaja politseil juhtum fikseerida ja väga korrektselt vormistatud dokumentatsiooni.

Samuti on politsei kohalolek vajalik õnnetuspaiga fikseerimiseks. Näiteks juhul, kui puudus halvast teeolust hoiatav liiklusmärk või kui märgi olemasolule vaatamata tundub löökauk kahtlaselt suur.

Kuna vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud teeseisundinõuetele ei või teatud ajavahemikul teel ja tänaval teatud läbimõõduga auke olla, peaks politsei löökaugu sügavuse, laiuse ja pikkuse kindlasti ära mõõtma.

Paha ei tee tunnistajatelt kontaktandmete võtmine ja fotod õnnetuspaigast. Pilte tuleks teha eri nurga alt, et oleks näha nii sõiduki asukoht teel kui tekkinud kahjud.

Õnnetuse koha ja põhjuste puudulikul fikseerimisel võib teeomanik väita, et sõidukijuht oli õnnetuses ise süüdi või et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval.

Kuidas edasi käituda?

Kui auto remondi maksumus ja muud kulud on selgunud, tuleb kahjunõue ühes tõendusmaterjaliga teeomanikule saata. Kahjunõue peab sisaldama juhtumi täpset kohta, kuupäeva ja kellaaega, sõiduki ja selle omaniku andmeid ning tekkinud kahjude kirjeldust koos nende kõrvaldamise maksumusega.

Tõendusmaterjaliks on remondiarve või -hinnapakkumine, tunnistajate ütlused ja võimalusel fotod sündmuspaigast. Halvimal juhul võivad õigusabikulude kindlustuse kliendid pöörduda kohtusse, kuid tavaliselt on lihtsam ja kiirem jõuda kahjuhüvitise suhtes kokkuleppele läbirääkimiste teel.