Galerii ⟩ Muuseum palus pärnumaalastel suure peo eel kappe tuulutada

Noore hülge nahast pruudipastlad, Orajõelt talupööningult leitud ja arvatavasti rändkingsepa valmistatud tibatilluke lapseking, komisjonikauplusest 1949. aastal küüditatute asjade hulgast Pärnu muuseumile ostetud kirivöö.

Kabriste külas Aado-Oti talus elanud Mihkel Ree (sünd 1880) Audru meestesärk. August Pulsti kogumisretkel Soomra külast Maria Sutilt kogutud tanu, mis valmistatud 1830ndatel. (Rahvasuus Jäätma Marilt kirjutanud Eesti rahva ajaloo tarvis tantse ja laule üles Anna Raudkatski.) Siinkohal sai nimetatud vaid mõni Pärnumaa kodudest vanavarakogujate abiga muuseumisse tallele jõudnud esemeist.

Pärnu muuseum pöörab vast avatud ülevaatenäitusega “Kullakördi kudujad” tähelepanu meie rõivastusele, mis läbi aja on olnud inimese enesemääratluse ja kuuluvuse olulisemaid väljendusviise. Järjekordse laulu- ja tantsupeo eel on aeg taas kirste ja kappe tuulutada, uurida nii esiemade kallisvara kui selle eeskujul valmistatud rõivaid, mis tänapäevalgi sagedases kasutuses.

Kogu Eestis tegutsevad nõuandekojad, mille spetsialistid oskavad oma päritolule ja juurtele sobivat rahvarõivakomplekti teha soovijaile head nõu anda. ​Pärnu muuseumi teadur Kristiina Vunk püüdis näituse koostajana enda seletust mööda esile tuua kogumise momenti ja seda, mida ajastuhõngulist on rahvas arvanud oma paikkonna kohta. Ülevaate saab nii Pärnumaa ajalooliste kui hiljutise haldusreformiga liidetud piirkondade rahvariiete kohta.