Ekspert vastab ⟩ Kui tervislikud on meie vastlaroad ehk Mitu vastlakuklit päevas süüa tohib?

Vahukoorekukkel võrdub seitsme-kaheksa magusaportsjoniga ja see on mitu korda üle normi. Foto: Shutterstock

• Sõid vastlakuklit? Jäta muu magus päevaks või isegi mitmeks söömata!

Küsisime hiljuti uute toitumissoovitustega lagedale tulnud tervise arengu instituudist (TAI)  hinnangut eestlaste vastlatoidule – hernesupile ja vahukoorekuklitele. Mis on nende energiasisaldus, toiteväärtus ja kuhu toidurühma need toidupüramiidis paigutuvad? Ja mis kõige tähtsam: kui mitu vastlakuklit võib vastlapäeval süüa?

Vastab TAI toitumise ja liikumise osakonna teadur Tagli Pitsi:

"​Nagu muude meie tähtpäevade traditsiooniliste söökidega saab neidki alati valmistada mitut moodi. Näiteks keeta hernesupi kas lihaga, lihata, tummisemana, vedelamana. Kui vaadata mõne poes müüdava purgihernesupi etiketti (hernesupp sealihaga), siis see toit on üsna lahja: 300grammine purk suppi annab umbes 180 kilokalorit. Retseptis ei ole täpsustatud, kas herned on kuivatatud või värsked, ja tundub veidi uskumatu, et supp tehakse seasisefileest (purgile märgitud rasvakoguse järgi ainus võimalus).

Seega, sellisest 300grammisest valmissupi portsjonist on inimene saanud umbes portsjoni kaunvilju (päevas võiks täiskasvanud naine süüa 0,4 või rohkem portsjonit) ja 0,2 portsjonit liha (päevas tohiks punast liha süüa pool portsjonit).

Hernesupi tervislikkus sõltub selle valmistamisviisist. Foto: Shutterstock

Valke saab sealt kokku 12 grammi (60 kilo kaaluva inimese päevane vajadus 50 grammi), soola 2,25 grammi ehk ligemale 40 protsenti päevasest täiskasvanule lubatud kogusest. Kiudaineid tuleks umbes üheksa grammi (päevane vajadus naistel minimaalselt 25 ja meestel 35 grammi). Üsna palju saaks sellest supist fosforit (täiskasvanud naise päevasest vajadusest ligikaudu 45 protsenti), B1-vitamiini (ligemale 40 protsenti), niatsiini ja vaske (30 protsenti), rauda, magneesiumi ja tsinki (19 protsenti), pantoteenhapet, biotiini ja kaaliumi (15 protsenti). Kui supp oli tehtud värsketest hernestest, leidub seal päris palju C-vitamiinigi.

Kui tulla kodukoka juurde, kes supi ise valmis keedab, siis inimesed on harjunud suppi valmistama erinevalt. Klassikaliselt keedetakse hernesupp pigem (rasvasema) liha või suitsulihaga ja õli või muud rasva kasutatakse ilmselt veidi ka. Selline hernesupp on suure tõenäosusega veidi rammusam ja selle toiteväärtus ei ole seega samasugune. Samuti oleneb kokast, kas ja palju lisab ta kruupe, porgandit, sibulat.

Vahukoorekuklitega on lugu veel keerulisem, kuna need on kõik eri suuruse ja sisuga: moosi, martsipani või ainult vahukoorega, pärmi- või keedutainast. Samal ajal – selles vaates vahet ei ole, kuidas see on valmistatud – kukkel kuulub igatahes toidurühma "Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud" ja sellest soovitame ampsata ennem vähem kui rohkem.

Näiteks saab täiesti suvaliselt valitud vahukoorekuklist, mis kiirel otsingul leitud ja mis kaalub 80 grammi, 307 kilokalorit ehk 7,7 magusaportsjonit. Toidusoovituste järgi tohiks täiskasvanud naine süüa päevas magusat neli, algklassilaps kolm ja kahe- kuni seitsmeaastane laps kuni kaks portsjonit (üks magusaportsjon võrdub 40 kilokaloriga).

See kõik ei tähenda, et vastlapäeva tähistades vastlakukleid üldse süüa ei tohiks. Võib ikka, aga kindlasti ei tasu nendega liialdada ja muude magusate toitude-jookide tarbimist tuleks nii sellel kui mõnel järgneval päeval vähendada."