Loodusvaatlus ⟩ Õhtud pole enam vaiksed

Sookurgedel on jahedatest ilmadest hoolimata küllalt nokaesist. Foto: Karl Adami

Ja ongi käes see aeg, kui õhtud pole enam sugugi vaiksed. Veendusin selles juba möödunud nädala keskpaigas enne kevadsooja tulekut.

Loojangu järel kostis kaugelt kuusikute embusest musträsta melanhoolse kõlaga laul. Linnas võib seda öösel sirava tänavavalgustuse ja soojade ilmadega kuulda mõnikord isegi detsembris ja jaanuaris, kuid maal naljalt enne kevade tulekut mitte. Seega, tänavu juhatasid minu silmis kevade lauluga sisse talvikesed ja musträstad.

Seljataha jäänud nädalavahetus pakkus sooja päikesesära ning märtsi alguse kohta korralikke plusskraade. Ei tasu imestada, et selle toel leidsid paljud oodatud rändurid taas tee põldudele, jõgedele, rannikule ja metsadesse. Kuigi esimesi sookurgi, hallhanesid ja teisi naasjaid kohati mitmel pool Eestis juba nädalate eest, jõudsid peamised tegelased minu kodukandi väljadele poolteist nädalat hiljem kui möödunud aastal.

Esimese põldlõokese lõõritamine, esimese nõmmelõokese trillerdus, esimese haneparve ülelend teeb südame soojaks, kuid tõeliselt äratavad minus kevade sookurgede trompetikõlalised hõiked, mis üle maa kaiguvad.