/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/14/16714521t1ha7c5.png)
Emakeelepäeval toimus Surjus juba 12. Ilmi Kolla nimeline etluskonkurss, kus omavahel võtsid mõõtu seitsme kooli – Surju, Kilingi-Nõmme, Uulu, Vändra, Sindi, Pärnjõe ja Tori – õpilased.
Emakeelepäeval võistles seitse Pärnumaa kooli luuletuste lugemises
“Võistluse parimad joonistusid selgesti välja, sest ei andnud edasi mitte lihtsalt teksti, vaid luuletuse mõtte. Nad leidsid õige tempo ja viisi, kuidas tekst endapäraseks teha,” ütles tänavuse võistluse aukülaline ja žürii liige näitleja Meelis Rämmeld. “Avalik esinemine ei ole sugugi lihtne ülesanne, nii on omamoodi võitjad kõik need õpilased, kes täna tulid publiku ette luuletust lugema.”
Nooremas vanuserühmas võitis parima etleja tiitli Sindi gümnaasiumi õpilane Heleriin Hinno, kes esitas Ott Arderi luuletuse “Iga pähkli jaoks on kuskil tangid”. Teise koha sai Pärnjõe kooli õpilane Timo Rand, kolmandaks tuli Sini Tuum Surju koolist.
Vanemas vanuserühmas kaitses taas edukalt parima etleja tiitlit 2023. aasta ja 2024. aasta võitja, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilane Margot Klettenberg, kes esitas Ilmi Kolla luuletuse “Vennale”. Teise koha teenis Vändra gümnaasiumi õpilane Rait Vigla ja kolmanda Liisa Ojaste Surju koolist. Ojaste pälvis koduseinte toel ka publiku lemmiku tiitli.
Žüriisse kuulusid näitleja Meelis Rämmeld, Surju raamatukogu juhataja Riita Lillemets ja võistluse algataja Taavi Pukk.
Ilmi Kolla sündis 4. juunil 1933 Pärnus. Aastal 1944 kolis pere Surju, kus Ilmi lõpetas seitsmeklassilise kooli. Surju koolis ergutas tüdrukut kirjutama õpetaja Elvi Arro. Algul jäid silma andeka õpilase klassikaaslaste omadest erinevad ja köitvad kirjandid, peagi järgnesid luuletused, mida neiu kiivalt kodus sahtlis luku taga hoidis. Veidi hiljem saatis ta neid ajalehtedele-ajakirjadele ja sai honorarigi.
/nginx/o/2025/03/14/16714522t1h869b.png)
1948. aastal asus Kolla õppima Pärnu 2. keskkooli, kuid Surju tuli ta ikka ja jälle tagasi. Keskkoolis õppides haigestus ta tuberkuloosi, oli ravil ja püüdis koolis edasi käia. Kevadel ja suvel 1952 töötas ta ajalehe Säde toimetuses kirjandusliku kaastöölisena.
Vahepeal taganenud haigus süvenes ja Kolla suri pärast operatsiooni Kivimäe haiglas 18. detsembril 1954.
Ilmi Kolla on maetud kodukandi surnuaiale. Selle värava eest läheb läbi vana Surju–Häädemeeste maantee. Kõrvale jääb jõekäär, millest otse üle vaadates paistab põõsaste-puude vahelt luuletaja lapsepõlvekodu.
Oma eluajal ei ilmunud Kollalt ühtegi luulekogu, alles pärast luuletaja surma, 1957. aastal avaldas tema sõbranna Lehti Metsaalt õhukese vihiku pealkirjaga “Luuletused”. See sisaldab luuletusi Kolla lemmikteemadel nagu loodus, armastus, igatsus.
Etluskonkurss toimub Surjus igal aastal, tähistamaks emakeelepäeva ja väärtustamaks Ilmi Kolla ja ülejäänud Eesti luuletajate loomingut.