:format(webp)/nginx/o/2025/03/16/16716838t1hc3e9.jpg)
Reedel tähistas oma 90 aasta juubelit tunnustatud võrkpallitreener Johannes Noormägi.
Narvast pärit Noormägi tegi võrkpalliga esmatutvust Valgamaal Taagepera kandis, kuhu ta oli perega sõjapakku läinud. “Võrkpall oli toona maapiirkondades tohutult populaarne,” on juubilar kõnelnud, lisades, et mehed tegid ise väljakuid ja sageli pallisid hilisööni välja.
Vahetumad kokkupuuted võrkpalli ja üldse spordiga tulid Tallinna kehakultuuri tehnikumis. “Väga kõva asutus, seal nägin esimest korda, kuidas võrkpallis löödi madalat tõstet,” meenutas teenekas treener.
/nginx/o/2025/03/16/16716842t1h4c99.jpg)
Pärast tehnikumi lõpetamist suunati noor spetsialist Pärnu-Jaagupisse kehalise kasvatuse õpetajaks. Just aastat 1954 peab Noormägi oma treenerikarjääri alguspunktiks. “Hakkasin seal kohe ka trenne andma – see oli mu suur kirg –, nii võrkpalli, korvpalli kui kergejõustikku.”
Soov ennast erialaselt täiendada viis Noormägi toonase Tartu riikliku ülikooli kehakultuuriteaduskonda, mille ta lõpetas 1958. aastal. “Tahtmine ülikooli minna oli ikka väga suur,” kinnitas ta ja loetles treenereid, kelle käe alla ta tudengiaastatel sattus ja mis on otsekui väljavõte võrkpalli kuldraamatust: Aleksander Rünk, Meta Selg, Aino Huimerind.
/nginx/o/2025/03/16/16716841t1h4900.jpg)
Alguses oli Noormägi ülikoolis kirjas ujujana, tuli muu hulgas Tartu meistriks veepallis ja treenis samas rühmas loodusemees Fred Jüssiga, kuid peagi vahetas eriala ja valis võrkpalli: süda kutsus sinnapoole.
“Olin läbi ja lõhki spordipoiss. Poks, maadlus – kõik huvitas. Käisin isegi öösel kell üks trenni tegemas – valvur lasi meid saali sisse,” rääkis Noormägi.
Ülikooli lõpetamise järel oli väga tõenäoline võimalus jääda Tartusse treeneriks, aga lõpuks naasis Noormägi ikka Pärnu-Jaagupisse. Seal jätkas ta mitmekülgset tööd, juhendades isegi rattureid. “Võiks isegi öelda, et Pärnu-Jaagupis olid kõige edukamad just minu jalgrattasportlased, tõelised fanatid, kes tulid vabariigi meistriks,” märkis ta.
/nginx/o/2025/03/16/16716840t1h1689.jpg)
Pärnu-Jaagupist suundus Noormägi Pärnusse, kus oli samuti üliedukas. Kõik, mida ta puudutas, muutus kullaks. Tõsi, kohalikku spordikooli tulles uskus Noormägi, et temast saab tütarlaste treener, ent võta näpust. “Ehmatasin lausa, et anti poisid,” meenutas ta.
Varem polnud Pärnu poisid finaalturniirilegi pääsenud, aga Noormäe käe all jõuti kohe välja pronksmedalitele. Toonasest poistepundist kasvasid välja hilisemad meistrid Märt Sutt ja Mati Kiri.
Kas võrkpallimaestro on pidanud arvestust, mitu meistritiitlit või karikavõitu ta oma õpilastega saavutanud on? “Täpset arvestust ei ole pidanud. Niipalju tean küll, et 22 minu poissi on välja jõudnud Eesti koondisse ja turniirivõite on olnud 300 ringis,” rehkendas ta.
/nginx/o/2025/03/16/16716839t1h11a4.jpg)
Treeneriks hakkamist pole Noormägi kahetsenud sekunditki. “Mul on poistega alati hea klapp olnud,” kinnitas ta ja loetles meeldejäävamaid kasvandikke. “Kõige andekam õpilane on mul olnud Avo Tasane, aga esile tõstaksin ka Kardo Künnapit, kes oli parim kapten, kes minu võistkondades olnud.”
Noormägi tuntumad õpilased on veel Rein Link, Marek Pihlak, Argo Meresaar, Raimo Pajusalu, Asko ja Sten Esna.
Oma karjääri tähetunniks loeb Noormägi hooaega 1982/1983, kui tema juhendatavad võitsid Eesti NSV tiitlivõistlustelt absoluutselt kõik, mis võita andis. “Viljandi juhendaja Teet Tibar ütles siis, et tegin Eestis omamoodi suure slämmi,” avaldas ta uhkustundega.
Tunamullu püstitati legendaarsele võrkpallitreenerile Pühavaimu tänavale Pärnu kunagise spordikooli juurde nimeline pink. Noormägi tunnistas toona, et päris üllatusena see talle ei tulnud.
“Natuke teadsin ikka. Aga neid pinke tuleb kindlasti juurde, selles ma ei kahtle. Ega treenerid ole kuskile kadunud, väärilisi treenereid on küll ja küll,” lausus Noormägi, kes ei salanudki, et võimla poole tõmbab teda siiani. “Tahaks sisse minna, see oli minu esimene saal treenerina. Siin pingil saab neid aegu meenutada."