JOHANNES NOORMÄGI 90 ⟩ Kõik, mida võrkpallilegend puudutas, muutus kullaks

Johannes Noormägi legendaarses Rabahallis. Foto: Ants Liigus

Reedel tähistas oma 90 aasta juubelit tunnustatud Pärnu võrkpallitreener Johannes Noormägi.

Narvast pärit Noormägi tegi esimest korda võrkpalliga tutvust Taagepere kandis, kuhu ta koos oma perega oli sõjasündmuste eest pakku läinud. “Võrkpall oli toona maapiirkondades tohutult populaarne,” on juubilar kõnelnud lisades, et mehed tegid ise väljakuid ning sageli palliti hilisööni välja.

Tõsisemad kokkupuuted võrkpalli ja üldse spordiga tulid talle Tallinna Kehakultuuri Tehnikumi astudes. “Väga kõva asutus, seal nägin esmakordselt, kuidas võrkpallis löödi madalat tõstet,” meenutas ta.

Kolm Pärnu spordis olulist meest: Bernhard Lõhmus (vasakult), Karl-Udo Köösel, Johannes Noormägi. Foto: Erakogu

Pärast tehnikumi lõpetamist suunati noor spetsialist Pärnu-Jaagupisse kehalise kasvatuse õpetajaks. Just aastat 1954 peab ta oma treenerikarjääri alguspunktiks. “Hakkkasin seal kohe ka trenne läbi viima – see oli mu suur kirg –, nii võrkpalli, korvpalli kui ka kergejõustikku.”

Soov ennast erialaselt veelgi täiendada viis noore treeneri Tartu Riiklikusse Ülikooli kehakultuuriteaduskonda, mille ta lõpetas 1958. aastal. “Tahtmine ülikooli minna oli ikka väga suur,” kinnitas ta ja loetles treenereid, kelle käe alla ta tudengiaastatel sattus ja mis on otsekui väljalõige võrkpalliajaloo kuldraamatust – Aleksander Rünk, Meta Selg, Aino Huimerind.

Johannes Noormägi kultuurkapitali aastapreemiate üleandmisel Tallinnas Vene teatris. Foto: Liis Treimann/Postimees

Alguses oli Noormägi ülikoolis kirjas ujujana, tuli muuhulgas ka Tartu meistriks veepallis ja treenis samas grupis loodusmehe Fred Jüssiga, kuid peatselt vahetas eriala – süda tõmbas ikka võrkpalli suunas.

“Olin läbi ja lõhki spordipoiss. Poks, maadlus – kõik huvitas. Käisin isegi öösel kell 1 trenni tegemas – valvur lasi meid saali sisse,” rääkis tohutu sporditahtega tegelane.

Ülikooli lõpetamise järel oli õhus ka suur võimalus, et Noormägi oleks jäänud Tartusse treeneriks, aga lõpuks ikka läks ta tagasi Pärnu-Jaagupisse. Seal jätkas ta oma mitmekülgset tööd, juhendades isegi rattureid.

“Võiks isegi öelda, et Pärnu-Jaagupis olid kõige edukamad just minu jalgrattasportlased, tõelised fanatid, kes tulid vabariigi meistriteks.”

Johannes Noormägi. Foto: Pp

Pärnu-Jaagupist liikus Noormägi edasi suuremasse linna – Pärnusse, kus algus oli samuti üliedukas. Kõik, mida ta puudutas, muutus kullaks. Tõsi, kohalikku spordikooli tulles uskus Noormägi, et temast saab tütarlaste treener, ent võta näpust. “Ehmatasin lausa, et anti poisid,” meenutas ta.

Varem polnud Pärnu poisid finaalturniirilegi saanud, aga Noormäe käe all jõuti kohe välja pronksmedalitele. Toonasest poistepundist kasvasid välja hilisemad meistrid Märt Sutt ja Mati Kiri.

Kas võrkpallimaestro on pidanud arvestust, mitu meistritiitlit või karikavõitu ta oma õpilastega saavutanud on? “Täpset arvestust ei ole pidanud. Niipalju tean küll, et 22 minu poissi on välja jõudnud Eesti koondisse ja turniirivõite on olnud 300 ringis,” rehkendas ta.

Tunamullu avati Pärnus legendaarse võrkpallitreeneri nimeline pink. Nii Ester kui Johannes Noormägi pälvisid suurel hulgal kiidusõnu. Foto: Merle Rallmann

Treeneriks hakkamist pole Noormägi kahetsenud mitte sekunditki. “Mul on poistega alati hea klapp olnud,” sõnas ta ja loetles meeldejäävamaid kasvandikke pika karjääri ajast. “Kõige andekam õpilane on mul olnud Avo Tasane, aga esile tõstaksin ka Kardo Künnapit, kes oli parim kapten, kes minu võistkondades on olnud,”

Noormägi tuntumad õpilased on veel Rein Link, Marek Pihlak, Argo Meresaar, Raimo Pajusalu, Asko ja Sten Esna.

Oma karjääri tähetunniks peab Noormägi hooaega 1982/1983, kui tema juhendatavad võistkonnad võitsid Eesti NSV tiitlivõistlustelt absoluutselt kõik, mis võita andis. “Viljandi juhendaja Teet Tibar ütles siis, et tegin Eestis omamoodi Suure Slämmi,” on ta tänaseni uhke.

Tunamullu püstitati legendaarsele võrkpallitreenerile Pühavaimu tänavale Pärnu kunagise spordikooli juurde nimeline pink. Noormägi tunnistas, et päris üllatusena see pink talle ei tulnud.

“Natuke teadsin ikka. Aga neid pinke tuleb kindlasti juurde, selles ma ei kahtle. Ega treenerid ole kuskile kadunud, väärilisi treenereid on küll ja küll,” lausus toona Noormägi, kes ei salanudki, et võimla poole tõmbab teda siiani. “Tahaks sisse minna, see oli minu esimene saal treenerina. Siin pingil saab neid aegu meenutada."