Pärnu haridusmaastikul on justkui puhkenud torm, mida võiks võrrelda kõrgema matemaatika ülesandega: kuidas tagada, et kõik koolid tegutsevad ühtmoodi ja ausalt, kui konkurents parimate õpilaste nimel on terav? Iseenesest on arusaadav, et koolid soovivad tugevaid õpilasi ja teevad selle nimel pingutusi, kuid see peaks toimuma ausa ja kokkulepitud korra alusel. Kui kokkuleppeid rikutakse, võib see tekitada koolidevahelist umbusku ja kahjustada tervikuna Pärnu hariduse mainet.
Pärnu Koidula gümnaasiumi otsus alustada vastuvõtustrateegiat personaalse lähenemisega, saates kutsed olümpiaadidel ja konkurssidel osalenud õpilastele, on pälvinud palju tähelepanu. Kuigi kutsete saatmine on enesestmõistetav osa kooli turundusstrateegiast, siis oma kooli tugevate külgede kirjeldamisega võinukski ju piirduda, kuid millegipärast on riigikool võtnud enda kanda riigi ning Pärnu linna hariduse tuleviku ja sellega seonduvad poliitilised haridussuunad, andes mõista sisseastujatele, et see on ainus kool, mis tulevikus Pärnus alles jääb. Selline sõnum võib tekitada ülejäänud koolide eelistajate seas ebakindlust.