Johanna Roosi esikluulekogu viib menstrueeriva keha sisse

“Paljud intiimsust ja seksuaalsust puudutavad teemad ehmatavad, kõlavad ja mõjuvad obstsöönsena, aga miks? See küsimus huvitab mind,” lausub Johanna Roos. Foto: Kristjan Teedema

• Roos: Mõistsin, et ühiskonnas on nii palju raame, mis keha pingestavad ega lase vabalt olla-tunda.

Johanna Roosi debüütluulekogu “Tsükkel” raputab, võõristab või vastupidi, tõmbab ligi. Tekstides avalduv kogemuste ahel kujutab lüürilise mina muutumist, vahel ka murdumist ühiskonnas, mis survestab teatud teemadest vaikima.

“Tsükkel” on kehaline, intiimne, sihilikult toores, astub piiridest üle ja nihutab neid, julges ja otsekoheses raamatus vaadeldakse menstruatsiooni kõrval seksuaalsust ja vägivalda. Roosi selgitust mööda sündis raamat soovist vaadelda ja tunnetada läbi kirjanduse, mida teeb keha menstruatsioonitsükli neljas faasis.

“Mind huvitab kirjandus, mis suudab oma kehi – nii kirjutaja kui teksti enda vormilist keha – tajuda, tunnetada, seest ja kõrvalt vaadelda. Algul tahtsin lugeda tekste, kus päevi ja sellega kaasnevat poeetiliselt kirjeldataks. Peagi aga sai selgeks, et sellist kirjandust kas pole või on seda väga vähe,” tõdeb Roos. “Ei jäänud muud üle kui ise sellest kirjutada.”

Teisalt soovib tekstikogumik normaliseerida kehalisi protsesse, millega kaasneb avalikus ruumis häbi, ja teemasid, millest ei räägita, sest need kuuluvad justkui ainult “koduseinte vahele”.

“Paljud intiimsust ja seksuaalsust puudutavad teemad ehmatavad, kõlavad ja mõjuvad obstsöönsena, aga miks? See küsimus huvitab mind,” arutleb Roos. “Mind kummastab, et rõvedaks peetakse kehavedelikke ja kehalisi protsesse, mitte aga seda, mis nende ümber toimub ja kuidas neist räägitakse – kuivõrd ühiskond ilustab ja pehmendab, aga ka kuidas häbistatakse ja alandatakse.”

Kirjutamise käigus sai Roosile selgeks, et inimese, eriti naise kehaga on seotud veel mitmesuguseid tsükleid ja stigmasid. “Mõistsin, et ühiskonnas on nii palju probleeme, raame ja inimesi, kes või mis keha piiravad, ahistavad ja pingestavad ega lase vabalt olla-tunda,” ütleb ta. Tõdedes, et saamaks üle eelkõige valehäbist – nii eneses kui ühiskonnas – on säärast kirjandust vaja.

Johanna Roosi debüütluulekogu "Tsükkel". Foto: Esikaas

Johanna Roos tegutseb kirjandusväljal nii uurija kui autorina: ta on vabakutseline kirjanik, kultuurikriitik ja -ajakirjanik ning õpib Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudis eesti kirjanduse magistriõppes. Luulega debüteeris ta ajakirjas Vikerkaar, ilukirjanduslikke tekste on ilmunud Loomingus. Roosi huvitavad kirjanduses piiriületused, (keskkonna)taju, afektiivsus ja kehalisus. Oma loomingus tegeleb ta peamiselt teemadega, mis seni on ühiskonnas ja kirjanduseski stigmatiseeritud, nagu menstruatsioon, vaimne ja füüsiline vägivald ning seksuaalsus.

“Tsükli” esmaesitlus toimub 8. aprillil Tartus kirjanduse majas, kus autoriga vestleb kirjanik Sveta Grigorjeva.