:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/19/16721984t1h963a.jpg)
Mulle on aastate jooksul hakanud meeldima see praegu võimutsev luitunud kulu toon, millesse on pikitud heledamaid ja tumedaid pruune ning kollaseid, mis aegamisi lume ja päikese toel aina heledamaks on pleekinud. Isegi lörtsi ja vihmasadude järel kuivavad rohumaad nüüd kähku ning keerutava tuule käes või jalge all kuuleb selle sahinat ja krabinat. Mõne nädala pärast pistavad lamandunud massist nina välja värsked rohelised libled ning kuluaeg saab seljatatud. Praegu aga sulanduvad sellesse pruunikasse maailma paljud sulelised ja karvalised.
Ükspäev hakkasid okste ja kulu keskelt silma nii seal end varjanud nurmkanad kui halljänes. Haavikuemandat reetis vaid hetkeks püsti tõusnud kõrv.
/nginx/o/2025/03/19/16721987t1h145b.jpg)