Kristi Kähär ⟩ Puudega inimene peab samuti saama väärikalt elada

Kristi Kähär nendib, et tulenevalt puudest ei ole paljudel juhtudel lapse lasteaias või koolis käimine ega õppimine tugiisikuta võimalik, kuna laps vajab individuaalset tähelepanu ja toetamist, juhendamist, kõrvalabi, järelevalvet. Foto: Kalev Lilleorg

Milline on õiglane oma-osalus teenuste puhul, mis aitavad puudega inimesel ja tema lähedastel koolis käia, õppetöös osaleda ja vaba aega veeta, hommikul takistusteta tööle asuda, soovi korral kogu- ja ühiskondlikult aktiivne olla? Kui riik ja omavalitsused kehtestavad või suurendavad omaosalusi sel määral, et need sunnivad inimesi seetõttu teenustest loobuma, ei täida see riigi enda seatud eesmärke.

Nii ministeeriumid kui kohalikud omavalitsused otsivad võimalusi kärpida ja eelarvearveauke täita. Kärbetest puutumata ei jää ükski valdkond, sealhulgas puudega inimestele ja nende lähedastele hädavajalikud kaasatust ja osalemist soodustavad teenused. Me kõik saame aru tarvidusest panustada praegu julgeolekusse ja riigikaitsesse, aga see ei vähenda vastutust ega kohustust hoolitseda nende eest, kes kõige rohkem tuge vajavad.

Praxise analüüs toob esile, et teenusekasutajate iseseisva toimetuleku säilitamisele ja suurendamisele keskendunud teenused võimaldavad ennetada või edasi lükata intensiivsemate (ja kallimate) teenuste vajadust. Teenusekasutajate terviseseisundi säilimine või paranemine ja teenusepakkujate omavaheline koordineeritud koostöö peaksid ennetama