Annely Akkermann ⟩ Valimisõigus on Eesti julgeoleku küsimus

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann leiab, et valimisõiguse andmisel peab Eesti lähtuma oma julgeolekuhuvidest. Foto: Madis Veltman

Inimestelt eeldatakse lojaalsust sellele riigile, mille kodanikud nad on. Riigi tunnused on territooriumi ja kodanike olemasolu ning õiguskord, mida riigijuhid ja ametnikud ellu viivad. Venemaa kodanikud on valinud endale juhid, kes peavad kolmandat aastat täiemahulist sõda Ukraina vastu ja on tallanud jalge alla riikide enesemääramisõiguse. Valgevene toetab Venemaad selles häbiväärses sõjas.

Kunagise riigikohtu esimehe ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtuniku Rait Maruste sõnade kohaselt on valimisõigus poliitiline õigus, mitte põhiõigus nagu inimõigus. Inimõigusi, näiteks õigust elule või õigust mitte olla piinatud, ei saa mitte mingisugusel põhjusel piirata. Peale teist maailmasõda elas Euroopa heas usus, et mitte kunagi enam, ja riigid andsid valimisõigust ulatuslikumalt. Ka Eesti on lubanud kohalike omavalitsuse valimistel osaleda teiste riikide kodanikel.

Peale sõja puhkemist Ukrainas pole Euroopa enam endine ja uues olukorras on põhjendatud, et riigid teevad valimisõiguse andmisel kitsendusi, võttes ära või peatades terroristlike riikide kodanike valimisõigust. Valimisõiguse andmisel peab ka Eesti lähtuma oma julgeolekuhuvidest.