Öörahu ja kärakas Pärnu suves

Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Suvise öörahu teatud nädalalõppudel lühendamise või senises pikkuses jätmise arutelu pole õigupoolest kuhugi viinud. Ülima tõe käega katsumiseni jõudis Pärnu linna kodanik, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, kes 30. märtsi Pärnu Postimehes ütles: ”Avaliku korra eeskiri on oma laadilt seda tüüpi õigusakt, mis loob aluse korraga väga paljude isikute põhiõiguste riiveks.”

Samasugusele võimalusele viitasin 28. märtsi Pärnu Postimehes, kirjutades, et kuidas linn öörahu puhul ka ei toimiks, kohtusse kaevatakse igal juhul.

Vahepeal külastas mind selgusehetk, kui üks öörahu lühendamise kavatsuse vastu protestivaid majutusasutusi oli lisanud oma seisukohale välismaise uuringu. Nemad kasutasid sellest ühte järeldust, mina võtsin vaevaks kogu teksti läbi lugeda.

Kuri öös

Ingeborg Rossow ja Thor Norström Norra alkoholi ja narkootikumi uurimise instituudist tegid uuringu ”The impact of small changes in bar closing hours on violence. The Norwegian experience from 18 cities” (maakeeli ”Baari sulgemisaja väikeste muutuste mõjust vägivallale. Norra kogemus 18 linnast”).

Vaatluse alla võeti Norra 18 linna, mis olid muutnud (lühendanud-pikendanud) baarides alkoholimüügi aega. Sulgemisaegade muutusi võrreldi politseiraportitega, mis puudutasid kuritegusid nende baaride läheduses kesklinnas.

2000. aasta esimesest kvartalist 2010. aasta kolmanda kvartalini korraldati 18 linnas 774 vaatlust.

Tulemus oli masendav: iga tund, mille võrra alkoholi müüv asutus oli kauem lahti, suurendas vägivallategusid 16 protsenti. Lisagem, et tegemist oli uuringuga, mis puudutas alkoholimüüki siseruumides, mitte suveterrassidel.

Turvalisuse tagamise nõudest öörahu võimaliku lühendamise puhul on meil olnud juttu, seega uurime edasi.

Ajaraamid

Pärnu linnavolikogu määrus number 18, vastu võetud 21. aprillil 2005 on linna avaliku korra eeskiri. Selle 3. paragrahvi kohaselt on öörahu 1. septembrist 31. maini 23–7 ja 1. juunist 31. augustini 24–6.

Öine aeg on Eestis 22–6. Siia ongi kutsa maetud ja sellele osutas Peeter Volkov ajakirjanik Teet Roosaare leheloos ”Öörahu lühendamine piirab pärnakate õigust puhata”. Volkov: ”Kui peaks selguma, et omavalitsuse arvates tähendab ”öörahu” sama, mis sotsiaalministri määruses ”öine aeg”, siis tuleb juhtida tema tähelepanu kavandatava muudatuse õigusvastasusele.”

Küsiksin nii: kas öise aja piires on kohalikul omavalitsusel õigus nihutada öörahu piire? Kui vastus on jaatav, pole probleemi: jaskar hommikuni! Kui vastus on eitav, siis miks ma juba ei kuule kohtukulli huiget?

Norra kogemus

Vaatame õige, kuidas norralased on probleemi lahendanud. Norras otsustab alkoholiga kauplemise ajapiiri nii siseruumis kui väljas kohalik omavalitsus, kuid üleriigilise maksimaalse müügiaja piires.

Üleriigiline ”normaalne müügiaja piir” on kangele alkoholile kesköö ja veinile-õllele kell üks öösel ja maksimaalne müügi lõpetamise aeg igat sorti alkoholi puhul (maksimaalne sulgemisaeg) kell kolm öösel. Seaduse järgi võib juba ostetud alkoholi tarbida veel 30 minutit üle müügi lõpetamise aja.

Omavalitsused võivad müügiaegu lühendada või pikendada, ent seda maksimaalse sulgemisaja piires. Seega, kell kolm öösel (hiljemalt pool neli) on vaikus.

Viimase kümne aasta jooksul on paljud Norra omavalitsused kellaaegade muutmist kasutanud, ent muudatused on olnud tavaliselt alla kahe tunni.

On selge, et joovastavate jookide müügiaja lõppemine tähendab üldiselt lahkumisele asutamist, kuigi maksimaalse sulgemisajani võib jääda veel tunnike.

Öörahu lühendamist teatud nädalalõpupäevadel ei taotleta kogu Pärnus, vaid teatud piirkondades kesklinnas ja rannas ning selleks, et kasutada maksimaalselt ära aega, kui terrassid võimaldavad pubidel teenida lisaraha.

Kui ilm peaks olema kehv, ei aita pikem lahtiolekuaegki.

Olen saatnud riigikogu Pärnumaalt valitud liikmele Väino Lindele küsimused, kas ja mida peaks tegema üleriigilises seadusandluses olukorra reguleerimiseks. Ikka selleks, et lambad oleksid söönud ja hundi rind rasvane.