Iklas heisati rohevalgesinised lipud ja äratati liivlaste kombel linnud

Rohevalgesinine lipp heisati Iklas ühislauluga "Tšitšorlinkizt", mille esitasid folkloorigrupid Malibeš ja Cielava ning Treimani laulukoor. Foto: Viljar Soomre

Täna keskpäeval heisati Eesti-Läti piiril ja Treimanis rohevalgesinine liivi lipp ning folkloorirühmad Malibeš, Cielava ja Treimani laulukoor laulsid “Tšītšōrlinkizt” ehk “Siristavad linnud”, millega pärast kalendrikevade saabumise järgsel esimesel pühapäeval äratatakse liivlaste kombe kohaselt linnud talveunest.

Eesti ja Läti teaduste akadeemia liikme professor Karl Pajusalu sõnade kohaselt ei lenda linnud liivlaste uskumuste kohaselt talvel lõunamaale, vaid suikuvad vetesse talveunne ja kevade saabudes äratatakse nad lauluga üles.

“Praegu on see aeg, mil linnud tagasi tulevad. Treimanigi kohal lendasid täna suured haneparved,” võis lindude äratamislaulu järel Pajusalu kinnitusel näha taevas rohkelt sulelisi.

Keeleteadlasest akadeemiku sõnade järgi on lindude äratamine liivlaste üks suuremaid pühasid ja Lätis Kuramaal on seda tähistatud aastaid. Pärast Vana-Liivimaa pärandala moodustamist on Salatsi liivlaste järeltulijate algatusel hakatud meie randadeski lindude äratamise püha pidama.

Liivlased on kasutanud linnusümboleid oma ehetes, näiteks leitakse paikadest, kus liivlased kunagi elasid, liivi linde ehk neile omaseid linnukujulisi ripatseid.

Juba kolmandat aastat saavad liivi kultuuri hoidjad kokku Eesti ja Läti piiril, kus järgitakse muistset kevadist traditsiooni, lauldakse liivikeelseid laule ja mängitakse liivi rahvamänge.

Pärast seda peetakse järelpidu, mis ühel aastal toimub Eestis, teisel Lätis. Kui mullu pidutseti Läti poolel Ainažis ehk Heinastes, siis tänavu koguneti Häädemeeste vallas Treimani rahvamajas.

Pajusalu jutu järgi kõnetab liivi kommete tähistamine teda isiklikult, sest tema vanemad on rannaalalt pärit ning teadlasena on liivi keel olnud talle väga põnev uurimisobjekt.