Urve Tammann ⟩ Uuesti koolipingis: mida oodata ja kuidas valmistuda?

Urve Tammann. Foto: Erakogu

Pikema pausi järel uuesti kooli tulemine, näiteks küpsemas eas esimese või teise-kolmandagi kõrghariduse omandamine, võib just pausi tõttu tunduda väga raske ja riskantse ettevõtmisena.

Nii ongi, samal ajal on teises nooruses ehk valdavalt 29–39aastastel, aga ka kuni 50 aasta vanustel teise kõrghariduse või mikrokvalifikatsiooni omandajatel õppida noorematest lihtsamgi. Nad on küpsemad ehk elutargemad ja laiema ilmavaatega, rohkem motiveeritud ehk õpivad ennekõike endale ja konkurentsis püsimise, mitte tööjõuturule esmasisenemise pärast. Tänu küpsusele ja kogemustele on nad paremad enesereguleerijad ning ajajuhtijad. Samuti on nad parema, täpsema ja sügavama fookusega tänu valdkondlikule kogemusele, seega oskavad akadeemilist ja teoreetilist konteksti siduda rakendusliku poolega.

Eesti kõrgkoolide tudengkond muutub järjest heterogeensemaks muu hulgas põhjusel, et järjest enam asub (uut) kõrghariduseriala omandama täiskasvanud tudengeid ehk täiskasvanud õppijad moodustavad märkimisväärse osa kõrgkoolis õppijatest. Üle poole täiskasvanuid õpib omas valdkonnas, et karjääri edendada.