Silvia Paluoja ⟩ 180kraadise pöörde ihalejad

Silvia Paluoja. Foto: Mailiis Ollino

Hiljuti lugesin üleriigilisest ajalehest endise omavalitsustegelase arvamust, et otstarbekas oleks viia omavalitsusüksuste arv ligemale 20ni, mille sees suuremad linnad ja 15–17 eraldi piirkonda. Ehk lühidalt ütleb kirjutise autor kui maarahva maailma esindaja, et mida vähem on kohalikke omavalitsusi, seda rikkamad nad on.

Kergitasin kulmu ja mõtlesin, millise valemiga siis valla rahapada üle ajama hakkab või kas ettepanija varjust ei aimu poliitiline vaatenurk, sest kui kaua need maamehed-naised ikka oma valimisliite kokku klopsivad.

Olgu kuidas on, aga oktoobris valime kolmandat korda kohalikke volikogusid, kui arvata aega 2017. aasta haldusreformi järel esimestest ühinenud omavalituste esindajate valimistest, et nad hakkaksid uute moodustiste elu korraldama. Peaminister Jüri Ratase esimese valitsuse aegse haldusreformi eesmärk oli seaduse sõnastuses pakkuda paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime suurendamine, sest võimekate omavalitsustega pidurdub ääremaastumine, tasakaalustub Eesti regionaalne areng ja nii edasi.