:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/02/16750838t1hb275.jpg)
Tänavune 1. aprill tõi tõdemuse: naljaga pooleks on maailm pisut parem paik kui ilma ja muigama panevas libauudises või meemis võib leida viiteid mõnele silma-kõrva-hinge kriipivale kitsaskohale. Räuskava hirmutamise ajastul tundub huumor mulle eriti tervisliku ja oodatud viisina ennast, oma seisukohti väljendada.
Ma pole naljapäeva alati säärase tänulikkusega tervitanud. On olnud aastaid, kus katsed nalja teha tundusid nõmedad. Selle teisipäeva uudisvoogu oma sotsiaalmeedias, e-postkastis kerisin aga mõnuga. Inimesed me kõrval on leidlikud. Ja kui mõelda, mis on nalja tegemise siht – panna teist inimest naerma –, siis on see ju ilus: keegi näeb vaeva, et mulle muie suule venitada.