Silvia Paluoja ⟩ Müstilised mugavused kui ühistranspordi reformi kavandajate mantra

Silvia Paluoja märgib oma arvamusloos, et riik on kokkuhoiu nimel kaasa aidanud linnastumisele ja müstilised mugavused ei too veel maale jäänuid bussidesse. Foto: Urmas Luik

Kirjanik Valdur Mikita sõnastab „Kodukäija koodeksis” paragrahvi sedasi: „Terve mõistus asendatakse vormeliga “Tere, mõistus!””. Arusaamisvõimet peaksid teretama ka poliitikud, kes hoiavad päevakorral ühistranspordireformi. Ajal, mil siseriiklik autostumine on ühesuunaline ja ühegi valemiga ei hakka nõudepõhised liinibussid peatuma igas taluväravas.

Optimistlikku ümberkorraldamist on 2023. aastast vedanud regionaal- ja põllumajandusministeerium, mis vastutab ühistranspordi korraldamise eest. Eesmärk on mõistagi üllas, et „meie ühistranspordisüsteem oleks reisijate vajadusi arvestav, paindlik ning efektiivne”.

Eelmise aastaga valmis ühistranspordi kontseptsioon ja tänavu alustatakse reformi esimeste projektide elluviimisega, nagu lubab lohiseva nimega ministeerium, mille taktikeppi hoiab märtsist Eesti 200 võtmefiguur Hendrik Johannes Terrase isikus.

Vaistlikult kardan ümberkorraldusi, mis pööravad töötava ja kasutajale harjunud süsteemi jalgadelt pea peale, olgu või tegeliku elu ummikusse jooksnud hooldereform, siiani kogukondades haavu tekitanud haldusreformi tagajärjed (meenutagem või Võrumaalt Mõniste küla näidet), ei tea mitmenda haridusministri poliitiline soov sulgeda kodulähedased väikegümnaasiumid küsimata, kui pikaks kujuneb õpilase koolitee ja nii edasi.