Nädalast jäi kõlama ⟩ Koolitundide algus kell üheksa. Miks mitte?

Haridusministeeriumis valminud määruse eelnõu näeb ette, et koolitunnid algavad senise kella kaheksa asemel üldjuhul kell üheksa. Foto: Andres G. Adamson

Kellakeeramise plaan koolides – lükata tundide algus kella üheksale – on Eestis tekitanud juba klassikalise kas-oleme-ikka-valmis-tormi. Nagu ikka kaalume, analüüsime, konsulteerime, moodustame töörühmi ega julge otsustavat sammu teha enne, kui teised on katsetanud.

Aga mis siis, kui raputaks seekord endalt alalhoidlikkuse ja valiks iduevõtetele omase häkatonimõtlemise? Ja keegi ei oota tulemust 24 tunniga nagu klassikalisel häkatonil, muudatus rakenduks 1. septembrist.

Plusse jagub: lapsed ja noored saavad tõesti rohkem magada ning tulevad kooli puhanu ja vähem zombina. Teadlased noogutavad kaasa: hommikune udus uitamine ei soodusta õppimist. Paremad hinded, vähem haigusi, turvalisem koolitee – need on plussmärgiga argumendid. Ehk tuleks õpetajatelegi kasuks, kui kohv jõuaks enne esimest tundi mõjuma hakata.

Miinused? Loomulikult neid on. Kuidas organiseerivad hommikuid lapsevanemad, kelle tööpäev algab kell kaheksa? Mis saab trennidest, huviringidest? Praegune süsteem on doominomäng: ühe klotsi puudutamine toob ahelreaktsiooni. Aga seepärast pole tegu võimatu missiooniga. Meil riigi ja ühiskonnana on raskemaidki katsumusi, kus risk, panused on tohutult suuremad. Neiski tuleb olla nõtke ja kohanev, miks mitte siis võtta kellakeeramist koolides kui võimalust harjutada, paindlikkuse trenni.

Hääd lapsevanemad ja haridustegelased, võtke jalg pidurilt!