Uuslavastuse arvustus ⟩ Täna me sind kinni ei pane!

Nils Mattias Steinberg Endla lavastuses “Suvekool”. Foto: Priit Loog

Vaino Vahingu näidendi “Suvekool” esmalavastus oli Lydia Koidula nimelises Pärnu draamateatris 1972. aastal Ingo Normeti käe all. Lugu oli tolle aja mängukavas teistest väga erinev, aga publik olevat selle hästi vastu võtnud. Pärnu Endlas äsja esietendunud “Suvekool” on näidendi neljas lavaletoomine, mis Ingomar Vihmari ja trupi koostöös sobitub praegusaja võngetega hästi.

Vaino Vahing oli ühtaegu nii kirjanik kui dramaturg, nii psühhiaater kui teadlane, nii kohtuarst kui näitleja ja veel palju muud. Ta on ise nii oma teoste peategelase prototüüp kui alter ego ning sama saatust jagasid kõik, kes tema lähedal olid: nii vanematest, abikaasadest kui sõpradest said ühel hetkel vähem või rohkem äratuntavad tegelased Vahingu loomingus.

Filmirežissöör Rainer Sarnet peab Vahingut originaalseks: “See on tema suur väärtus, et ta on originaalne. Ta ei ole kellegi või millegi moodi.” Abikaasa Maimu Berg on nimetanud teda aga keerulise tundeeluga enesehävitajaks. Näidendis “Suvekool” tuleb peategelane Poeg või Mees (Nils Mattias Steinberg) suveks oma vanematekoju, kaasas Naine (Astra Irene Susi). Kohale jõudnud, asetab noorpaar kohvrid keset talukööki ja mees imestab, et tema isa-ema pole kodus näha. Siis võtab Poeg aga vile ja vilistab läbilõikavalt.