:format(webp)/nginx/o/2024/03/15/15947802t1hd502.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16817121t1he8a3.jpg)
Hariduses käib korralik lammutamine ja ümberkujundamine: üks reform teise otsa. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kinnitab, et kõike tehakse laste heaolu nimel.
Kallasega tuleb juttu sügisest ametlikuks õppevahendiks saavast tehnoloogiaplahvatusest nimega ChatGPT, aga sellestki, milline on ministri isiklikud muljed kella üheksast algavast koolipäevast. Peale nende põletavate koolielu teemade tuleb juttu noorsootöö alaväärtustatusest ja peagi saabuvatele kohaliku omavalitsuse valimistele nutuses seisus vastuminekust.
Kui paluksin teil tuua esile ühe tehtud ja ühe tegemisel muudatustest, mis need oleksid?
Kahe aastaga ei ole tehtud ühtegi sellist muudatust, mis annaks juba tulemusi. Aga üks suuremaid muutusi on eestikeelsele õppele üleminek. Tulemustest on veel küll vara rääkida. Teine asi, mida ette valmistame, on õppimiskohustuse pikendamine 18. eluaastani. Hariduse puudumine on probleem, see mõjutab tõsiselt tervishoiukulu, maksutulu ja muid ühiskondlikke aspekte. Kutsehariduse reform on ka üks selline, millega kaasnevad suured ja olulised muutused.
Need on fundamentaalsed muudatused. Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud aga võib-olla väiksemad sammud, mis siiski koolielule tuntavat mõju avaldavad. Nimelt, Eesti kavandab uut Tiigrihüpet: TI-hüpet (tehisintellekti hüpe). See tähendab, et tulevast õppeaastast hakkavad gümnasistid õppetöös süsteemselt kasutama tehisaru. Uue haridusprogrammi tõi avalikkuse ette president Alar Karis oma tänavuses aastapäevakõnes. Kui kaua selle projekti kallal oli selleks ajaks tööd tehtud?
Hakkasime selle teemaga tegelema 2024. aasta alguses. Pea aasta läks aega, kuni me sellega avalikkuse ette tulime. Tehisintellekt muutub ülikiiresti. Kui me 2024. aasta alguses hakkasime sellega tegelema, polnud tehisintellekt väga võimeline näiteks eesti keeles suhtlema. Aastaga on toimunud meeletu muutus. Nüüd suhtleb see eesti keeles juba päris hästi, mistõttu on seda kooli tuua palju lihtsam.
Me teame, et õpilased kasutavad ChatGPTd. Väga tihti selleks, et enda õppimist asendada ehk ise õppimise asemel lastakse ülesanne tehisarul ära teha ja õpetajal on seda keeruline tuvastada. Põhjus, miks me tehisintellektiga tegeleme, ongi see, et see on nagunii õpilastel telefonis, nad kasutavad seda. Koolisüsteem peab sellega kohanema, ei saa minna edasi, justkui seda ei oleks. Õppimine on internetiajastul muutunud.
Tempo on meil kiire olnud: veebruaris tulime algatusega välja, 1. septembrist peab see käima minema. Eestit on alati eristanud see, et oleme innovatsioonile avatud, selmet töötada vastu või end konserveerida. See ongi põhjus, miks meie haridussüsteem on hästi säilinud ja muutuva ühiskonnaga kiiresti kohanenud. Pakume haridust, mis on ühiskonnas relevantne. Seda näitavad ka meie PISA uuringud.
Ei ole võimalik keelata õpilastel tehisaru kasutamist, kuna nad niikuinii seda maailma avastavad, parem tehku seda teadlikult – saan aru, et see on kõnealuse haridusprogrammi käimalükkamise põhjus.
Just.
Projekt on põnev. Mida kostaksite aga nendele, kes tunnevad hirmu, et nutiseadmed kaaperdavad juba niigi üleliia palju noorte aega, neid koolisüsteemi tuues tõukame nad veel enam digimaailma? Või on oht, et õpilased harjuvad TI abiga niivõrd ära, et oma peaga mõtlemise oskus hääbub?
Tehisaru ja nutitelefonid on samasugused neutraalsed riistad nagu näiteks nuga. See on tööriist, millega on võimalik nii kellelegi viga teha kui leiba lõigata. Täpselt samamoodi on tehisaru või nutiseadmetega: need pole head ega halvad, nende mõju sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Noored peavad õppima nutiseadmeid teadlikult kasutama, et arendada oma õpioskusi, analüüsivõimet, kriitilist mõtlemist.
