:format(webp)/nginx/o/2025/05/09/16830279t1hea90.jpg)
Pärnu haridusmaastik on mitmekesine ja elujõuline. Tugevate munitsipaalkoolide kõrval pakuvad väärtuslikku hariduslikku alternatiivi linna neli eraüldhariduskooli, kus praegu õpib koguni kümme protsenti kõikidest Pärnu üldhariduskoolides õppivatest õpilastest: 783 last (jaanuar 2025), kellest 598 (jaanuar 2025) on Pärnu linna omad. Just nimelt: 598 Pärnu last, mitte lihtsalt erakooli õpilast. Nende pered elavad, töötavad ja maksavad makse siinsamas linnas ja on eri erakondade valijad. Paljud pered on valinud Pärnu elukohaks siin tegutsevate erakoolide pärast.
Pärnu linnavolikogus arutlusel eelnõu, millega kavandatakse tegevustoetuse maksmine erakoolides õppivatele lastele, ei ole pelgalt tehniline muudatus, vaid väärtusotsus. Kas Pärnu linn seisab kõikide laste võrdse haridusvõimaluse eest sõltumata sellest, millise õpiraja või kooli nende pere valinud on?
Ajal, kui rahvastik kahaneb, peaks Pärnu konkureerima selle nimel, et olla kõige laste- ja peresõbralikum. Haridusvaliku toetamine on üks tugevamaid signaale, mida Pärnu saab edastada noortele peredele: tulge siia, meie toetame teie last!
Erakoolide kohta levib palju müüte ja väärarusaami. Kurb oli maikuu hariduskomisjonis kuulda volinike (pealegi hariduses tegutsevate!) suust lauset, et erakool on erabisnis nagu teisedki ettevõtted ja peab ise hakkama saama.
Esiteks ei ole ükski erakool kasumi teenimise eesmärgil loodud äriühing, vaid mittetulundusühingu või sihtasutusena registreeritud haridusasutus, mille õpilased on meie enda lapsed ja linnakodanikud. Hariduse pakkumine – olgu see munitsipaal- või erakooli kaudu – on osa avalikust hüvest. Kui laps õpib erakoolis, ei kao ta linna registrist. Tema haridusvajadus jääb ja linnal on vastutus tagada, et see oleks kaetud. Väärikalt ja võrdselt. Erakoolide toetamine ei tähenda erahuvi eelistamist, vaid linna haridussüsteemi mitmekesisuse ja mõistlikkuse toetamist.