Muuseumiööl näeb maa-alust Lihulat, kutsutakse bussijaama sauna ja lehitsetakse raamatuid

Toris leiab tegevust kõikjal asulas. Muuseumiöö süda on bussijaam, kust egiidi “Hing ja ihu puhtaks ning naudi maailma keskpunktis olemist” all leiab eest tasuta leili- ja tünnisauna. Foto: Urmas Luik

Laupäeval, 17. mail tuleb taas muuseumiöö, mille raames kogu Eestis avab oma uksed paarsada mäluasutust, olles avatud tavapärasest kauem.

Kuna tänavu möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest, kannab seekordne muuseumiöö nime “Öös on raamatut!”. Sündmust korraldavad muuseumid igal aastal koos Eesti muuseumiühinguga. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlause “Öös on asju”, seekord on üritus pühendatud kirjandusele.

Uuringud näitavad, et nii muuseumide külastamine kui raamatute lugemine maandavad stressi. Kui aga muuseumis raamatuid uurida, annab see suure tõenäosusega topeltefekti. Sestap ei tasu muuseumiööd kindlasti maha magada, sellal maksab muuseumipilet vaid euro, paljud mäluasutused avavad uksed lausa tasuta.​

Muuseumiühingu tellitud uuring muuseumiöö külastatavuse kohta näitas, et inimeste soovi kultuuri tarbida takistab väikestes asulates tihti puudulik transport. Et oleks lihtsam avastada meie kultuurilugu ja tähistada Eesti raamatu aastat ka väljaspool oma kodulinna või -küla, luuakse nüüd spetsiaalselt muuseumiööks Harju-, Valga-, Tartu- ja Pärnumaa tasuta bussiringid, mis võimaldavad külastada samal õhtul mitut muuseumi. Pärnumaal viib buss kõik soovijad Pärnust tasuta Tori ja Kurgja muuseumisse ja toob ka tagasi.

Tori hobusekasvanduses näeb hobusearetuse kanderaamatuid, täku- ja märaraamatuid ja muid ajaloolisi trükiseid, mis iga päev väljas pole. Muuseumi teise korruse vallutavad hobujõu meistrivõistlused, kus kõigil on võimalus panna end proovile kolmel katsel. Sälutalli pannakse uudistamiseks välja vankrid ja sõiduriistad ning takistustega kepphoburada.

Toris leiab tegevust kõikjal asulas. Muuseumiöö süda on bussijaam, kust egiidi “Hing ja ihu puhtaks ning naudi maailma keskpunktis olemist” all leiab eest tasuta leili- ja tünnisauna. Bussijaama galeriis avatakse Ülo Soometsa fotonäitus, rahvamajas kuuleb luulet, kirikus saab uudistada näitust “Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust” ja kirikurõdul vestab juttu Mait Laas.

Muuseumiöö Kurgjal on kutse aeglustada sammu ja lasta end kaasa viia raamatutel, loodusel ja kevadisel talumaastikul. Avatud on teemapunktid ehk “pesad”, kus igaüks saab valida endale sobiva paiga, kus olla ja avastada: istuda aias ja uurida taimi, heita pilk vanade raamatute maailma või veeta aega lastetoas. Muuseumi Sakala toas ootab külastajaid näitus Jakobsoni raamatukogu aaretest. Näha saab väga vanu raamatuid, sealhulgas teoseid juba Jakobsoni lapsepõlvest. Esimest korda tutvustatakse külastajaile raamatuid, kuhu Jakobson on kirjutanud oma käega märkmeid või pühendusi abikaasale Julietile. Väljas on minimuinasjuturaamatud, mille ärkamisaja suurmees soetas oma lastele.

Audru raamatukogust leiab väljapaneku eestikeelsetest piiblitest, millest nii mõnegi vanus ületab 150 aastat, muuseumimaja kaminasaalis avatud kohvikus serveeritakse aga vanaaegsete retseptide järgi valmistatud ampse.

Lihula mõisa viljaaidas avatakse näitus “Maa-alune Lihula” ning esitletakse aida keldrit läbivat käiku, mis on ehitatud ilmselt 16.-17. sajandi kaitserajatise sisse. See on hiljem leidnud kasutust kui viljaaida kelder. Toimub ekskursioon ajaloolase ja arheoloogi Mihkel Tammetiga ning giidituur arheoloog Mati Mandeliga Lihula mõisamäel ja linnuse varemetes. Mõisahoones on avatud baltisaksa kultuuriloole pühendatud näitused ja kohaliku ajaloo ja etnograafia ekspositsioon.

Vändra kunstigaleriis saab võtta osa giidituurist Epp Maria Kokamägi näitusel “Kevade ootuses”. Audru–Tõstamaa–Nurmsi maantee äärses vanas maakivihoones, kus asub Seliste muuseumituba, avatakse Seli koolimaja mälestusplaat. 

Seljametsas jõuab publiku ette teatristuudio laste etendus “Raamatus kinni”. Näidend on pühendatud raamatuaastale, autor-lavastaja Krista Vessmann. Samuti tuleb seal kirjanduskohtumine Contraga.

Punase torni hoovis, Pärnu muuseumi ees ja Koidula muuseumi aias toimub raamatuvahetus, Koidula muuseumi aiast leiab lugemispesad ja Pärnu Suleklubi autorid esitlevad kogumikku “Väärikuse pärand”. Mis toimus Uus-Pärnu linnas 500 aastat tagasi, mil ilmus esimene eestikeelne raamat, kuidas oli elu siin korraldatud ja millist rolli täitis selles ainuke keskajast säilinud hoone Punane torn – vastused annab Uus-Pärnu vanim linnaraamat (Denkelboeck). Muuseumi külastusjuhid avavad kunagise vangi- ja vahitorni lugu ning üht tähtsamat allikat keskaegse Uus-Pärnu linna ajaloo kohta.