Kalev Vilgats ⟩ Ettepanek: Pärnu lennuväli kaitseministeeriumile

Kalev Vilgats pakub oma arvamusloos, et Pärnu lennuvälja võiks üle anda kaitseministeeriumile eeldusega, et rahuajal toimus siit tsviillennudki. Foto: Madis Veltman

Tahaks uskuda, et lõpuks ometi võiks tunneli lõpust paista valgus ning jõuda õnn ka Pärnu lennuväljale, kuid skeptilisi hääli on kuulda rohkem. Ega statistikagi midagi head näita: 2022. aastal 2887 reisijat, 2023. aastal 2087 reisijat ning mullu vaid 1097 reisijat.

Väikest valgussähvatust lugesin kõigepealt mõne aja eest lugupeetud linnapea Romek Kosenkraniuse sotsiaalmeediapostitusest, kus ta avaldas heameelt, et Rapid MRO on rentinud viieks järgmiseks aastaks lennuväljal angaari Saab-340 Euroopa kaubalennukite hooldusteenuseks.

See on ikka lähemal lennuvälja põhitegevusele kui aprilli algul rahvusringhäälingu uudisena lendu läinud teade, et lennujaama omanik AS Tallinna Lennujaam on teinud taotluse algatada detailplaneering ning isegi investor olevat olemas, et hakata lennuvälja territooriumil tootma päikeseenergiat, rohelist vesinikku ja metanooli, mille tarvis rajataks tootmiskompleks. Mai on juba poole peal, aga rohkem pole kuulda olnud, mis sellest plaanist saanud.

Ärgu pandagu pahaks, aga suhtun kõigisse metanoolitehaste ideedesse üsna kahtlevalt, kaasa arvatud sellesse, mida Pärnu külje alla soovitakse ehitada, ehkki esialgu tundub, et miljardiprojekti puhul ihub keegi hammast hoopiski paljudele tihumeetritele metsamaterjalile ning olemuselt loodusesõbraliku inimesena ei saa ma kuidagi nõustuda, et suvepealinna Pärnu rohelistest kopsudest hakataks tükke välja lõikama.