Galerii ⟩ "Vaibaalused" viitab kunstile, mida ei kõlba seinal näidata

Pärnu kunstnike maja projektiruumis mai lõpuni avatud näitusel “Vaibaalused” eksponeerivad Triinu Soikmets, Rait Rosin ja Kaarel Kütas teoseid oma isadelt, keda nende noorusajal kunstikõrgkooli vastu ei võetud.

Uurimuslikku projekti kaasati 1980ndatel sündinud kunstnikud Alexei Gordin ja Olesja Katšanovskaja-Münd ning kasutatud on ka leidobjekte.

Soikmetsa ja Rosina kuraatoriprojekt käsitleb sõna otseses ja kaudses mõttes vaiba alla lükatud või lausa põranda all sündinud kunsti. Looming, mida omal ajal ei loetud parketikõlblikuks, suhestub institutsionaalse lävepakuga tänapäevalgi. Pärnule kohaselt on vähemalt ühel teosel lehm ja kõnealuse projektiga lõpetavad vaibaalused seina peal.

Soikmets lausus, et näitusele andis algtõuke nõukogude aeg, kui kunstimaailmas kehtisid omad standardid. Meie riik on küll üle 30 aasta vaba olnud, kuid ei saa väita, et kunst siiski täiesti vaba oleks. Riiklikult rahastatud kunsti puhul kehtivad teatud kirjutamata reeglid ja nii mõnigi kunstnik tajub, et näiteks kultuurkapitalist oma näitusele toetust küsides peab ta justkui ära arvama komisjoni eelistusi. Samuti valitseb vaikiv arusaam, et kunstnik või galerii, kes ise oma teoseid liiga hästi müüb, ei vajagi toetusi. Erinevalt läänemaailmast peetakse “kommertskunsti” meil siiani tabuks ja see on selge nõukogude pärand.