/nginx/o/2017/02/28/6395071t1hc1fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/24/16867842t1hf1a0.jpg)
Ei juhtu just tihti, et noored jalgpallurid saavad oma oskusi näidata Eesti rahvusstaadionil A. Le Coq Arenal. Just säärane au oli Pärnu Vaprusel ja Narva Transil, kes selgitasid pealinnas välja U19-vanuseklassi eliitliiga võitja.
Meistriliiga põhiturniiril osales kaheksa meeskonda, kes jagati kahte neljaliikmelisse alagruppi. Igas pundis mängisid võistkonnad omavahel korra läbi ja finaalturniirile pääses mõlema alagrupi kaks paremat. Alder Lepiku juhendatavad pärnakad kogusid kaks võitu ja viigi, mis andis alagrupis esikoha.
Poolfinaalis triigiti tiitlikaitsja Tallinna Kaleviga normaalajal 3:3 viiki. Seejuures jäid vapruslased kolmel korral kaotusseisu ja ronisid august välja alles 92. minutil, kui skoori tegi Sander Kõlvart. Penaltiseerias panid pärnakad oma paremuse kindlalt maksma, kui kalevlased alistati 4:1.
Tiitlimatški kujunes põnevaks: ehkki suvepealinlased jäid kahel korral taha, jõuti Kõlvarti ja Rasmus Ormi tabamusest viigiseisuni. Seejuures näitasid mõlemad noored, kes platsile pääsenud meeste meistriliigaski, skoorides filigraanset meisterlikkust.
Finaali saatus otsustati 80. minutil, kui narvalaste sangar Nikita Baljabkin sai kirja kübaratriki. Nii avaneb Transil võimalus oma oskusi näidata Euroopaski, sest võitjale oli välja pandud pääse UEFA noorteliigasse.
Vapruse peatreener Lepik tunnistas mängujärgses intervjuus, et ehkki vastu tuli võtta valus kaotus, jäi ta poiste võitlusega rahule.
"Nad said esimest korda sellise vägeva mängu rahvusstaadionil rahva ees ja seda oli kohe soojendusest näha, et täna vastasel midagi kerget ei tule," tõdes juhendaja alaliidu vahendusel ja lisas, et ehkki suvepealinlased jäid kahel korral kaotusseisu, ei lastud tujul langeda, vaid suudeti kiirelt vastata.
Väravavõimalusi oli Narva kolmanda tabamuse järelgi, ent jäid paraku vormistamata.
Pärnule oli see suurepärane saavutus: esimest korda jõuti eliitliigas nõnda kaugele ja finaaliski anti vääriline lahing. Võitlusvaimu satsil turniiril jagus, sest mitmel korral roniti kaotusseisust välja. Näiteks poolfinaalis löödi viigivärav alles matši lisaminutitel, mis lunastas pääsme penaltiseeriasse ja viimaks tiitlimatšile.
"Eks me kõik uskunud, et äkki läheb tänagi samamoodi," tunnistas 30aastane peatreener vahetult pärast finaali. "Võitlusvaimu meil kindlasti jagus, aga täna jäi [võidust] napilt puudu."
/nginx/o/2025/05/24/16867843t1hec27.jpg)
Palju eliitliiga finaale on läinud nõnda, et kes ühel aastal jääb kaotajaks, triumfeerib järgmisel hooajal. Nii läks ka näiteks Transiga, kes teenis võidukarika teisel finaalkatsel. Lepiku sõnutsi ihatakse rahvusstaadionile uuelgi hooajal.
"Järgmine aasta võib 2007. sünniaastaga poisse olla kolm. Kui meil nüüd mõni 2006. aasta oma ära läheb, oleme ikkagi tugevad. Tulevad noored peale ja plaan on [finaali pääseda, et] seda statistikat jätkata," rääkis treener, kes lubas poistele riietusruumi minnes rõhutada, et on nende üle uhke.
Lepik kiitis suvepealinna poolehoidjaidki, keda kogunes rahvusstaadionile ligikaudu 150. Väärib märkimist, et finaali jälgis 396 silmapaari ehk Vapruse fännid moodustasid ligikaudu 40 protsenti pealtvaatajaist.
"Pärnu fännidega on mäng täiesti teine, lahe atmosfäär! Enamik kutte – välja arvatud [meeste seaski pidevalt minuteid teenivad Matthias] Limberg ja [Marten-Chris] Paalberg – said esimest korda sellist asja kogeda. Suur kummardus!" tänas Lepik pealinna sõitnud Vapruse fänne.