/nginx/o/2017/02/28/6395071t1hc1fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/24/16867842t1hf1a0.jpg)
Ei juhtu just tihti, et noored jalgpallurid saavad oma oskusi näidata Eesti rahvusstaadionil ehk A. Le Coq Arenal. Just säärane au oli Pärnu Vaprusel ja Narva Transil, kes selgitasid pealinnas välja U19-vanuseklassi eliitliiga võitja.
Meistriliiga põhiturniiril osales kaheksa meeskonda, kes jagati kahte neljaliikmelisse alagruppi. Igas pundis mängisid võistkonnad omavahel korra läbi ja finaalturniirile pääsesid mõlema alagrupi kaks paremat. Alder Lepiku juhendatavad pärnakad kogusid kaks võitu ja viigi, mis andis alagrupis esikoha.
Poolfinaalis triigiti tiitlikaitsja Tallinna Kaleviga normaalajal 3:3 viiki. Seejuures jäid vapruslased kolmel korral kaotusseisu ja ronisid august välja alles 92. minutil, kui skoori tegi Sander Kõlvart. Penaltiseerias panid pärnakad oma paremuse kindlalt maksma, kui kalevlased alistati 4:1.
Tiitlimatški kujunes põnevaks: ehkki suvepealinlased jäid kahel korral taha, pääseti Kõlvarti ja Rasmus Ormi tabamusest viigiseisuni. Seejuures näitasid mõlemad noored, kes platsile pääsenud meeste meistriliigaski, skoorimisel filigraanset meisterlikkust.
Finaali saatus otsustati 80. minutil, kui narvalaste sangar Nikita Baljabkin sai kirja kübaratriki. Nii saab Trans oma oskusi näidata Euroopaski, sest võitjale oli välja pandud pääse UEFA noorteliigasse.
Vapruse peatreener Alder Lepik tunnistas mängujärgses intervjuus, et ehkki vastu tuli võtta valus kaotus, jäi ta poiste võitlusega rahule.
"Nad said esimest korda sellise vägeva mängu rahvusstaadionil, rahva ees, ja see oli kohe soojendusest näha, et täna vastasel midagi kerget ei tule," tõdes juhendaja alaliidu vahendusel ja lisas, et ehkki suvepealinlased jäid kahel korral kaotusseisu, ei lastud tujul langeda, vaid suudeti kiirelt vastata.
Väravavõimalusi omati Narva kolmanda tabamuse järelgi, ent see jäi paraku sündimata.
Pärnu jaoks oli tegu suurepärase saavutusega: esimest korda jõuti eliitliigas nõnda kaugele ja finaaliski anti vääriline lahing. Võitlusvaimu satsil turniiril jagus, sest mitmetel kordadel suudeti kaotusseisust välja ronida. Näiteks poolfinaalis löödi viigivärav alles matši lisaminutitel, mis lunastas pääsme penaltiseeriasse ja viimaks tiitlimatši.
"Eks me kõik uskusime, et äkki läheb tänagi samamoodi," tunnistas 30aastane peatreener vahetult pärast finaali. "Võitlusvaimu meil kindlasti jagus, aga täna jäi [võidust] napilt puudu."
/nginx/o/2025/05/24/16867843t1hec27.jpg)
Palju eliitliiga finaale on läinud nõnda, et kes ühel aastal jääb kaotajaks, triumfeerib järgmisel hooajal. Nii läks ka näiteks Transiga, kes teenis võidukarika teisel finaalkatsel. Lepiku sõnutsi ihatakse rahvusstaadionile uuelgi hooajal.
"Järgmine aasta on 2007. sünniaasta see viimane vanus, kus võib kolm poissi olla. Kui meil nüüd mõned 2006. ära lähevad, oleme ikkagi kindlasti tugevad. Tulevad noored peale ja plaan on [finaali pääseda], et seda statistikat jätkata," rääkis treener, kes lubas poistele riietusruumi minnes rõhutada, et on nende üle uhke.
Lepik kiitis suvepealinna poolehoidjaidki, keda kogunes rahvusstaadionile ligikaudu 150. Väärib märkimist, et finaali jälgis kokku 396 silmapaari ehk Vapruse fännid moodustasid ligikaudu 40 protsenti pealtvaatajaist.
"Pärnu fännidega on mäng täiesti teine, lahe atmosfäär! Enamus kutte – välja arvatud [meeste seaski stabiilselt minuteid teenivad Matthias] Limberg ja [Marten-Chris] Paalberg – said esimest korda sellist asja kogeda. Suur kummardus!" tänas Lepik pealinna sõitnud Vapruse fänne.