:format(webp)/nginx/o/2025/05/31/16881784t1had76.jpg)
Eesti võrkpalli rahvusmeeskonnas statistikuna töötanud Märt Pajusalu nime sel aastal enam koondise abimeeste nimekirjast ei leia. Põhjus ei peitu selles, et 33aastane pärnakas oleks halba tööd teinud, vastupidi: Pajusalu suundus saalivõrkpallist rannavollesse ja töötab kuni Los Angelese olümpiamängudeni Katari rannavollepaari Cherif Younousse'i ja Ahmed Tijani abitreeneri-skaudina. Teekond Tokyo olümpia pronksimeeste abilise ametikohale on justkui sihikindluse musternäidis.
Peale Eesti meeste koondise on Pajusalu viimastel klubihooaegadel leiba teeninud välisliigades, olles viimasel kahel aastal Rumeenia tippklubi Brasovi Corona abitreener-statistik. Enne seda töötas ta Šveitsis Zürichi Volero naiskonna juures. Pajusalu on sama ametit pidanud ka Läti koondise juures, Saaremaa ja Pärnu võrkpalliklubis.
Ent ühel hetkel tärkas spordisõbral soov hoopis rannavõrkpalli sukelduda: see on tema esimene armastus ja siiani südamelähedane. Nooremana mängis Pajusalu mõistagi samuti võrkpalli ja on lõpetanud Audentese spordigümnaasiumi.
"Kõik, kes mind tunnevad, teavad, et rannavõrkpall on mulle alati meeldinud, noorena mängisin seda palju. Idee hakkas idanema eelmisel suvel, mõtlesin ja uurisin, kuidas rannavollemaailmas statistika pool toimib ja areneb ning suhtlesin päris palju Rivo Vesikuga. Ega ma esialgu mõelnud, kuhu see täpselt välja viib, aga mingi huvi oli tekkinud ja Rivo on suurte teadmistega ning kuidagi hakkasid asjad liikuma," meenutas ta teekonna algust.
/nginx/o/2025/05/31/16881785t1h9147.jpg)
"Eks selles mänginud rolli tõsiasi, et suvel Kuldliigat ei mängita, Rumeenias sai hooaeg läbi aprilli alguses ja seetõttu otsisin suveks mingit sissetulekut. Ega ma, jalad seinal, eriti olla oska, mul on vaja mingit tegevust. Esialgne plaan oli suvel kedagi paar kuud aidata, mitte koondisest ja saalivõrkpallist tervikuna lahkuda," tunnistas pärnakas.
Ometi on Pajusalu nüüdseks Katari alaliiduga käed löönud ja nende tingimus oli, et Pajusalu pühendub kuni Los Angeles mängudeni nende tippduo Cherifi–Ahmedi abistamisele.
Pärast Pariisi olümpiat uuesti Vesikuga rääkides ütles Eesti rannakoondise peatreener Pajusalule, et nüüd on õige aeg tegutseda, sest rannavolles tehakse suuremaid muutusi just olümpiatsükliteks.
"Aga mul oli väga keeruline rannavõrkpalli maailma siseneda, sest mul oli küll 13 aastat skaudi või statistiku-abitreeneri kogemust saalis, aga tundsin, et mul peaks olema midagi veel ette näidata. Siis võtsin Norra paari Anders Moli – Christian Sorumi kõik mängud olümpial ette (Katari esiduo kaotas Pariisis pronksimängus just norralastele ja jäi seega neljandaks, toim) ja tegin nende põhjalikud analüüsid. Saatsin need ülevaatamiseks nii Vesikule kui Kusti Nõlvakule, et mida veel muuta võiks. Samal ajal sain aru, et rannavolles on statistika veel paljuski arengufaasis ja see on koht, kus ise suruda. Panin CV kokku ja hakkasin seda laiali saatma alaliitudele ja treeneritele," rääkis Pajusalu.
Ühel hetkel andis Vesik vihje, et Katar otsib endale just sellele kohale abilist. "Saatsin alaliitu kohe oma CV, ent sealt algul mingit vastust ei tulnud. Aga see tundus ahvatlev koht ja see paar ise on mulle alati sümpatiseerinud mängijatena, ka Kusti ütles, et nad on inimestena väga positiivsed, nendega on hea suhelda. Seda mõtet enam peast ei saanudki ja et alaliidus oli vaikus, kirjutasin lõpuks ise otse Cherifile. Nad olid viimase paari aasta jooksul Mol–Sorumile kümme mängu järjest kaotanud, tõin selle esile ja saatsin analüüsi neile. Õige pea kohtusid nad Norra paariga uuesti ja siis nad mingeid asju minu analüüsist kasutasid. Mängu nad küll kaotasid, aga ütlesid, et mingit abi nad said ja selline abi kuluks neile ära. Cherif lubas ise alaliidu presidendi ja ka rannavolle presidendiga ise rääkida."
Aga ikka kippusid asjad venima ning Pajusalu otsis uusi viise, kuidas sihile jõuda. Nüüd kirjutas ta abi saamiseks aastaid Kataris mänginud Oliver Vennole. SC Police‘is mänginud Venno tunneb klubi presidenti, kes ühtlasi on Katari alaliidus rannavolle juht.
"Olku saatis siis ise mu CV edasi ja lõpuks alaliidu president võttiski ühendust, öeldes, et igalt poolt surutakse ja kuuleb muudkui minu nime. Leppisime kokku, et alustame läbirääkimisi. Käisin tegelikult juba detsembris Kataris kohapeal, mis oli ka üks keeruline juhtum. Pidime 4. detsembril Selveri vastu eurosarja mängu mängima ja mind oodati Katari 5. detsembril. Viis-kuus päeva enne seda kirjutas mulle Katari rannavolle boss, et 4.–8. detsembril tuleks Kataris olla maailmatuuri finaalil. Et see on mu tööintervjuu. Siis mõtlesin küll, et kõik läheb luhta," avaldas suvepealinlane.
"Aga nuputasin, mida teha, sest ei tahtnud võimalusest ilma jääda, ning lõpuks võtsin end kokku ja rääkisin Brasovi klubi peatreeneriga. Ütlesin, et mul tekkis selline võimalus, ja küsisin, kas saaksin kohe pärast eurosarja mängu Dohasse lennata. Rääkisin, et saalivõrkpallis on olümpiale väga keeruline saada ja et rannavollega ise olümpiale pääseda oleks justkui unistuse täitumine. Leppisime kokku, et kui Doha turniir pühapäeval lõpeb, olen esmaspäeval Rumeenias tagasi," rääkis eestlane.
Dohas kohtus Pajusalu alaliidu inimestega ja sai oma oskusi näidata, veendes kõiki, et tema teenus on vajalik. Kuigi paberimajanduse kordasaamine võttis aega, on nüüdseks käed löödud ja eestlane juba Cherifi ja Ahmediga MK-sarjas kaasas.
/nginx/o/2025/05/31/16881786t1h88da.jpg)
Pajusalu sõnutsi kasutavad nüüd kõik maailma tipp-paarid suuremal või vähemal määral statistikute-skautide abi. "Aga nemad Kataris polnud väga kasutanud ja tunnistasid ise ka, et mängudes jääb teatud infost vajaka ja taktika pool võiks suureneda," avaldas ta.
Pajusalu jutu järgi panustab Katari alaliit Cherifi ja Ahmedi väga palju, suure tõenäosusega lõpetavad nad pärast olümpiat karjääri ehk see on viimane suur siht.
Töögraafik on tihe ja reisida saab kõvasti. "Kui võrrelda statistika tegemist saalis või rannas, siis rannas on tempo väga metsik, sest sa pead valmistuma eri vastasteks, samuti tuleb uusi vastaseid pidevalt juurde. Saalis on üks mäng korraga ja ses mõttes lihtsam," kõrvutas Pajusalu.
Eestlane käib duoga kõikidel turniiridel kaasas ja saab Euroopa etappide vahel kodumaalt läbi põigata. "Väikseid pause ikka tekib ja nüüdki võtavad nad suvel mõneks nädalaks aja maha, sest suurim eesmärk on sel aastal MM Austraalias. Pärast hooaja lõppu saab detsembris, jaanuaris ja veebruariski rohkem puhata. Kuigi kogu puhkust ma kodumaal veeta ei saa sealsete maksureeglite tõttu ja osa aega sellest olen ikkagi Dohas. Aga ega ma kurda, elukaaslane Anna saab külla tulla ja see pole halb koht, kus talvel olla," muheles abiline, kes on praegu oma tulevikuvaadetega igati rahul.
"Oleme ausad, treeneri töö on üsna ebastabiilne, lepingud tehakse saalivõrkpallis enamasti üheks hooajaks. Praegune seis, kus ma saan kuni olümpiani mingit kindlust tunda, kui ise oma asju hästi teen, tekitab väga hea tunde," pani Pajusalu punkti.