Pärnu kunstnike maja projektiruumis saab praegu vaadata Saariku isikunäitust “Blokeeritud vaated”. Need tööd ei ole pelgalt visuaalne kogemus, vaid ka meeldetuletusvahend, et tõeline elu toimub olevikus.
“Proovisin selle seeriaga pöörata oma loomingus 180 kraadi ja sain inspiratsiooni installatiivsest minimalismist, kus öeldakse, et materjalil või kujutatul ei ole mingit erilist tähendust, ta lihtsalt on. Puu on puu. Kui muidu on mul sümbolistlikud ja jutustavad teosed, siis seekord tahtsin vaimset puhkust. Mõtlesin, kuidas teha niimoodi, et saan jätkata maalimist ja käekiri ei kannataks. Otsustasin tuua kõik kujutatu esiplaanile ja tegelda tekstuuri, vormidega ja seda kõike 100 protsenti peast,” mõtiskles Saarik. “Igas teoses on justkui väiksed mustad augud, mis sümboliseerivad raskust olla olevikus, sest alateadvus, mis on pime-tume koht, tuleb ikka sisse. Puu (oma olemuses) ongi lihtsalt olemine, ta ei ürita olla keegi teine, ta läheb vooluga kaasa, juhtugu temaga siis, mis juhtub,” kõrvutas kunstnik loominguprotsessi budistliku mediteerimisega.