/nginx/o/2025/06/19/16934690t1h60dd.jpg)
Juuni viimaseks päevaks peab Pärnu maakohus olema välja kolinud ajaloolisest Rüütli tänava kohtumajast. Enne viimaste asjade kokkupakkimist tegime Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste ajaloolises majas ringkäigu.
Rüütli 19 on Pärnus õigust mõistetud 1928. aastast ehk kolme aasta pärast täitunuks seal 100 aastat.
Üle-eelmise sajandi lõpul ostis 1835. aastal ehitatud toona veel ühekorruselise elamu konsul Bremeri pärijatelt Pihkva kommertspanga Pärnu osakond, tellis 1899 ümberehituse projekti arhitekt Hugo von Wolffeldtilt ja ehitas endale kahe aastaga esindusliku pangahoone, mis on terviklikult säilinud. Maja valmis 1901. aastal. 1928. aastal kolisid pangast vabaks jäänud ruumidesse Pärnu rahukohtu I ja II jaoskond.Nõukogude ajal muutusid rahukohtud rahvakohtuteks ja kohtumajas töötas notargi. Vahepeal, 1945. aastal asus kohtumaja esimesel korrusel ajutiselt isegi Pärnu keskrahvamaja ehk hilisem Pärnu I kultuurimaja.
Mis seos on Pihkva pangal Pärnuga?
/nginx/o/2025/06/19/16934701t1h9e7b.jpg)
Pank kandis küll Pihkva nime, aga kui veidi sügavamalt kaevata, tuleb välja, et selle vundament asus hoopis Pärnus. Nimelt meie Hans Dietrich Schmidti ja Co kaubamaja, konkureerides Jacob Jacke ja Co kaubamajaga lina väljaveos, laiendas oma tegevust Pihkvamaale.
Liivimaa ja Pihkva kubermang olid peale Jaroslavli kubermangu suure Venemaa ainsad linakasvatuspiirkonnad. 1868 asutas HDS & Co kaubamaja Pihkvasse oma tütarfirma. 1873. aastal asutas HDS & Co koos Tartu kaupmeestega Pihkvasse aktsiapanga Pärnu linakaubanduse edendamiseks ja linasaaduste ekspordi rahastamiseks. Panga etteotsa asus tartlane Alexander Brock (1835–1917), kelle käe all kujunes sellest suur ja rikas pank, mis 1877 avas oma osakonna Pärnus ja Tartus.
Panga osakond alustas tegevust kiriku kõrval Nikolai 2. Sajandi lõpul osteti konsul Bremeri pärijatelt ühekorruseline elamu Rüütli 19 ja arhitekt Hugo von Wollfeldti projekti järgi ehitati see kahekorruseliseks pangamajaks.
Ehitustöödeks kulus kaks aastat ja tegevust alustas pank sel aadressil 1901. aasta jaanuaris. Pärnu osakonna direktor oli Carl (Karl) Schockoff (Šokov).
1912. aastal neelas Pihkva Kommertspanga alla J. V. Junker ja Co kaubanduse Pank Moskvast, mis 1916 muutus Moskva Tööstuspangaks. Nõukogude võimu ajal läks pank pankrotti ehk tunnistati maksujõuetuks.
Bibliofiil Olaf Esna, Pärnu Postimees 19.01.2012, "Pärnakas ja pangad"
Hoone välimus pole üle sajandi vältel muutunud. Talviste näitas ekskursioonil kümmekond aastat tagasi leitud postkaardi suurendust. Postkaart pärineb aastast 1908 ja tänapäevaga võrreldes on ainus erinevus see, et katuselt on kadunud kell.
/nginx/o/2025/06/19/16934699t1h966b.jpg)
Kohtupäev algas ahjukütmisega
Kohtumajas on mitu ahju ja nagu Talvistegi märkis: üks ilusam kui teine. Needki said värskema väljanägemise pea kaks aastakümmet tagasi. Ahjud pole ilu pärast, vaid töötaksid praegugi, kui nendega kütmise vajadus peaks tekkima.
1980. aastate esimese pooleni oligi kogu kohtumaja ahiküttel. "Kohtu tööpäev algas ahjukütmisega, saamaks maja soojaks," rääkis maakohtu esimees.
/nginx/o/2025/06/19/16934698t1h2e41.jpg)
Hoone seinad on umbes meeter paksud. Talviste märkis, et hoone topeltaknad on enam-vähem originaalid. 2007. aasta renoveerimise käigus neid küll taastati, kuid sooja nad eriti ei pea. Õhksoojuspumbad paigaldati kohtumajale üsna hiljuti, enne seda pidid väikesed radiaatorid suured saalid soojaks kütma. "Kui suvel on väljas palav ja õues pole olnud pikalt soe, on see maja istungiteks ideaalne," tõdes Talviste. "Aga talvel olen korduvalt pidanud istungit nii, et saalis on 12 kraadi sooja ja õues kümme kraadi külma."
Kolm eri suuruses varakambrit
Kunagises pangamajas on mitu seifi, millest üks pisemaid asub kohtusaalis. Enne 2007. aasta renoveerimist oli seal kabinet, aga remondi käigus võeti kahe töötoa vahelt sein ära. Varakambrit ei pane esmapilgul tähelegi, sest seda katavad kaunid nikerdused. Eemalt näivad need nagu puitpitsiga dekoratiivelemendid, aga tegelikult on pärast remonti lisatud kiviehised. Varem oli siin üksnes värviga kaetud metalluks.
/nginx/o/2025/06/19/16934697t1h57d0.jpg)
Kuigi Talviste on töötanud Rüütli kohtumajas üle paarikümne aasta, ei teadnud ta kaua aega, kuidas see seif avaneb. Üle-eelmisel suvel väisas kohtumaja toonane justiitsminister Kalle Laanet, kes vaimustus väikesest seifist ja uuris, kas see käib lahti. Samal ajal astus uksest sisse kohtunik, kes teatas, et tal on võti, ja tegi varakambri lahti. "Seal olid paar ümbrikku, vanad paberid, kuid raha mitte," meenutas Talviste.
Kohtunik Heli Käpa kabinetis asub suurem seif. Talviste arvas, et see tööruum võis kuuluda kunagisele panga juhatajale. Siinne seif avanes väikse nipiga. Uksekleebis aastanumbriga 1871 osutab, et tegu on Riias valmistatud varakambriga. Selles leiduvate Riigi Teatajate järgi võib arvata, et 2005. aastast pole sinna väga midagi lisatud. Pisikeses lisasahtlis hoiti omal ajal hoiti relva ja padruneid. Talviste mainis, et 1990ndatel kehtis kohtunikele nõue sooritada kord aastas laskekatsed.
/nginx/o/2025/06/19/16934695t1h70a5.jpg)
/nginx/o/2025/06/19/16934696t1h25c0.jpg)
2003–2005 oli seesama kabinet Talviste kasutuses. Talle meenus, et kord hommikul olnud seifi võti kadunud, varakambri uks kinni, kuid kohtunikul oli tarvis üks tähtis asi kätte saada. Talviste andis probleemist teada toonasele haldusjuhile, kes lõuna paiku tuli koos kahe mehega kappi avama. "Jube kahtlased tüübid olid, kuid nad hakkasid seifi kallal nikerdama, mina istusin arvuti taga seljaga seifi suunas," meenutas ta. "Ma olin täiesti kindel, et see on mõttetu töö ja seda nagunii lahti ei saa. Pool tundi hiljem olid uksed lahti ja võtmed tulid paar kuud hiljem välja."
/nginx/o/2025/06/19/16934691t1hae60.jpg)
/nginx/o/2025/06/19/16934692t1h6ca7.jpg)
Kõige suurem seif ehk panga varahoidla jääb kunagisse kohtu kantseleisse. Selle paksul rauduksel ilutseb kuldne metallplaat Saksamaa seifitootja S. J. Arnheimi nimega. Aastaarv puudub. Suure metallukse taga on veel üks trellitatud uks.
Varakambri välisakende ees on algupärased trellid ja topeltaknad. Kohus on kasutanud seda toimikute arhiivina.
Põgenemine teisel korruselt
Talviste meenutas, et ta oli paar-kolm aastat Rüütli kohtumajas töötanud, kui ühel istungil tõusis üks vana kooli advokaat laua tagant püsti ja hakkas midagi kohmitsema. Advokaat tõstis lauaplaadi üles ja sättis selle Talviste üllatuseks endale kõnepuldiks. Enne seda nüüdne maakohtu esimees isegi ei teadnud, et need lauad nõnda lahti käivad.
/nginx/o/2025/06/19/16934700t1hc9dc.jpg)
Kuni 2001. aastani arutati Rüütli tänava kohtumajas ka kriminaalasju. Nii on saalides alles süüpingid. Huvitaval kombel on need paigutatud akende poole. Jõudnud teise korruse saali, istus Talviste süüpinki ja rääkis, et 1990. aastate teises pooles hüppas üks süüaluseid läbi kahekordse akna välja tänavale. "Temaga ei juhtunud mitte midagi, kuigi oleme umbes kuue meetri kõrgusel," lausus ta. "Pani jooksu, aga ta saadi kätte."
/nginx/o/2025/06/19/16934781t1h0135.jpg)
Esimese korruse saalis pole süüpingist Talviste teada keegi jooksu pannud.
Rüütli kohtumaja massiivne täispuidust mööbel on üle 30 aasta vana. Suurema osa mööblist annab pärast kolimist viia Kuninga tänava majja. Mingi osa annetatakse Eliisabeti kogudusele ja ülejäänu jääbki majja.
Omapäraseim kohtusaal ja laemaal
Maja kõige kõrgemal korrusel on asunud samuti üks kohtusaalidest. Talviste sõnutsi võib seda pidada Eesti üheks ainulaadsemaks saaliks, kuna seal on säilinud algupärased laetalad. Nii mõnigi advokaat on nende vastu pea ära löönud.
Ärklisaalis on trobikond omapäraseid illuminaatoreid justkui laevas. Välja arvatud üks tavaline ristküliku kujuga aken. Talviste ei mõista, kuidas muinsuskaitse 1990. aastatel säärase prohmaka läbi lasi.
/nginx/o/2025/06/19/16934702t1hbdf8.jpg)
Võrreldes Rüütli kohtumaja ülejäänud saalidega on see pisem ja madalama laega, mistap akustikagi on siin parem. Talviste märkis, et eelmise aastani oli see saal pidevalt kasutuses: kuna ainult seal sai pidada videoistungeid.
Kunagi toimetasid kolmandal korrusel kohtutäiturid. Nende juurde käidi Vee tänava ukse kaudu. Suure renoveerimise käigus ilmus hoone Vee tänava äärse sissepääsu eesruumi laekrohvi alt välja maaling, millest varem ei teatud midagi.
Mis võiks kohtumajast saada?
Talviste sõnutsi otsustati kolida siit Kuninga tänava kohtumajja, kuna siin pole võimalik enam arutada kriminaalasju: süüdistavatele pole kambreid. 2007. aasta remondini oli siin kaks kambrit, kuid neist tehti kabinetid. Pealegi pole siin lifti, mistõttu liikumisraskustega inimesed ei pääse majas liikuma. Nii koliti juba varem osa tsiviilvaidlusprotsesse Kuninga tänavale.
Kuninga ja Rüütli tänava kohtumaja tunduvad väljast enam-vähem ühesuurused, kuid tegelikult on Rüütli saalid suuremad, aga kogu seltskonnaga nad poleks sellesse majja ära mahtunud. Pärast kriminaalhoolduse väljakolimist ongi kogu Kuninga tänava hoone nüüd maakohtu käsutuses.
/nginx/o/2025/06/19/16934694t1h044a.jpg)
Talviste ei tea, mis ajaloolisest majast edasi saab. Arvestades ruumide avarust, kõrgeid lagesid ei kujuta ta ette, mis sinna tulla võiks. Kui esimees tegi ekskursiooni linnarahvale, läks mõte kohtu- või justiitsmuuseumi peale. Eri kohtumajadest pärit asju oleks omajagu, millega muuseumi sisustada. "Sellel majal oleks sobivat hõngu küll," arvas Talviste.
Rüütli tänava kohtumaja kuulub Riigi Kinnisvara ASile, mille kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva märkis samuti, et hoone tulevik on praegu lahtine, riik alles otsustab lähiaastate investeeringuid ja see maja pruugib osutuda riigile jätkuvalt vajalikuks.