Soodsam elekter, uued tööstused ja töökohad: mida tähendavad tuulepargid Pärnumaa majandusele?

Saarde tuulepargi avamine Foto: Utilitas

Energiamahukad ettevõtted otsivad elektritootjaid, kellelt otse vajalikku odavat energiat osta. Seetõttu toob tuuleparkide rajamine Pärnumaale uusi töökohti, tootmisettevõtteid ja sellega ka suuremat maksutulu, andes kogu maakonna majandusele uue hingamise.

Mida rohkem toodame taastuvenergiat, seda odavamaks kujuneb elektrihind. Näiteks uute tuule- ja päikeseparkide lisandumise tõttu esineb Eesti elektriturul järjest rohkem tunde, mil hind langeb nulli. Kui aastatel 2020–2022 esines selliseid tunde vaid 3–7 aastas, siis 2023. aastal juba 167 ning 2024. aastal koguni 236.

Samas ei kata Eesti elektritootmine veel kogu tarbimist. See tähendab, et oleme sunnitud osa elektrist importima, mis ei ole ei kulutõhus ega energiajulgeoleku mõttes jätkusuutlik. Eesmärgi saavutamiseks oleks vaja ehitada veel ligikaudu 200–400 tuulikut, sõltuvalt nende võimsusest.

Otsene tulu kohaliku omavalitsuse eelarvesse

Kuna suur osa Eesti pindalast on loomade ja linnustiku elupaikade ning riigikaitseliste piirangute tõttu tuulikute jaoks välistatud, siis on Pärnumaa taastuvenergia vaatest väga oluline piirkond. Kuid kasu tuulikutest ei tule ainult ettevõtetele ja tavatarbijale, vaid kogu maakonnale. Kõige selgem suur kasu kohalikule omavalitsusele väljendub tuulikutasust, mis sõltub tuulepargi toodangust ja elektrihinnast. Näiteks Enefit Greeni arendatud Sopi-Tootsi tuulepargist saab Põhja-Pärnumaa vald ligikaudu 610 000 eurot aastas, kui pargi toodang on 700 GWh ning elektri hind keskmiselt 87,27 eurot megavatt-tunni kohta. Sellest summast pool läheb jagamisele tuulepargist kahe kilomeetri kaugusel elavatele inimestele, kes saavad igaüks ligi 5316 eurot aastas.

Samuti laekus juba Pärnumaal asuva Utilitase arendatud Saarde tuulepargi eelmise aasta töö eest valda 103 000 eurot tuulikutasu, sellest pool läks tuulepargi läheduses elavatele inimestele ja pool valla eelarvesse.

Tuulepargid toovad piirkonda uusi ettevõtteid

Suured energiamahukad tootmisettevõtted eelistavad piirkondi, kus on tagatud stabiilne ja soodne elektrivarustus, sest elekter moodustab suure osa nende püsikuludest. Veelgi enam, suurettevõtetel on võimalik osta energiat otse tuulepargist, mistõttu ei pea lisaks tasuma võrgutasusid. Olgu selleks vesinikutootjad, väetisetehased, biometanoolitehased või kaitsetööstuspargid – huvi selliste investeeringute vastu on reaalne ning seotud just ootusega, et piirkonda lisandub uusi elektritootmisvõimsusi. Taoliste ettevõtete tulek Pärnumaale tähendaks sadu uusi töökohti, sealhulgas palju kõrgepalgalisi ametikohti.

Kohalikele ettevõtetele avanevad uued ärivõimalused

Positiivse mõjuta ei jää ka olemasolevad kohalikud ettevõtted. Näiteks tunneb tuuleparkide positiivset mõju Pärnu Sadam, sest tuulikud vajavad hooldusbaasi koos laevastikuga ja see tähendaks piirkonnas umbes 100–120 töökoha lisandumist laevameeskondade ja hooldusbrigaadide kujul. Sadam ootab lisaks uut edulugu, mille aluseks on meretuulepargid. “Oleme kohtunud kohaliku omavalitsuse esindajaga, kes mõistab, et tegemist oleks Pärnu regiooni jaoks väga positiivse investeeringuga,” ütles Pärnu sadama juhatuse liige Mati Einmann.

“Praegu oleme kaubasadam, aga meretuuleparkidest saaks meie jaoks täiestu uus ärisuund. Nii meie kui ka arendajad oleme sellest väga huvitatud. Pärnumaa on heas asukohas – meil on sadamakai, kuhu tuuleparkide laevad saavad silduda ja meil on head juurdepääsud ning majutusvõimalused. Lisaks koolitatakse Pärnus juba praegu vajalikku tööjõudu,” rääkis Einmann.

Kaudne mõju on veelgi laiem. Iga otsene töökoht tekitab nõudlust ka kaubandus-, majutus- ja toitlustussektoris. See tähendab rohkem maksuraha kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab investeerida piirkonna arengusse ja lahendada kohalikke kitsaskohti.

Loe lähemalt: https://tuuleenergia.ee/

Käimasolevat ETEA kampaaniat on kaasrahastanud Euroopa Liit.