:format(webp)/nginx/o/2025/06/20/16940288t1h87a9.jpg)
Kaitseliit korraldab võidupüha paraadi tänavu Pärnus, Eesti Vabariigi sünnilinnas. Seepärast on paslik teha tagasivaade üle kahe inimpõlve taha, mil siin toimus reedel, 23. juunil 1939 vaba Eesti viimane võidupüha paraad enne Nõukogude okupatsiooni. Võidupüha pidustused tipnesid president Konstantin Pätsi sünnikohas Tahkurannas talle pühendatud ausamba avamisega.
Pärnus 86 aastat tagasi toimunu ülevaadet tegema ajendas eestlaste ajaleht Kanadas Meie Elu (14. juuni 2000), mis kirjutas kunagise kaitseliitlase Harry Pärkma lahkumisest. Lõik sellest: "Peatselt oli Harry Pärkma ka Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadroni pealik ja Kotkaristi teenetemärgi omanik. Viimase olulise ülesandena Kaitseliidus organiseeris ta president K. Pätsi poolt Pärnus 23. juunil 1939 süüdatud võidutule üle Eesti laialiviimise mootorratturite abiga. Paraku jäi see viimaseks võidupüha tähistamiseks päriselt iseseisvas Eestis. Vaid paar päeva enne järgmist marssisid sisse N. Liidu okupatsiooniväed."
Aastatel 1936–1939 oli kombeks, et kell 22 süüdatakse võidutuli kõikjal Eestis. Võidupüha tähistamine 1940. aastal jäi paberile. Rahvas tuli üldjuhul küll ettevalmistatud kohtadele kokku, aga igasugune õnn ja rõõm oli kadunud. Alanud oli kohutav aeg, kadusid inimesed, lipud ja vaba Eesti. Praegu, aastal 2025, kogeme samuti ärevust ja kehtib Juhan Liivi ütlemine, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.
Päewaleht avaldas 26. juunil 1939 artikli "Kogu maal loitis võidutuli. Võidupüha ja Pärnu pidustuste haritipp" ja kirjutas: "Võidupühal, jaanipäeval ja eile toimusid Pärnus ja Pärnumaal pidulikud sündmused. Vabariigi president saatis kuurordilinnast välja võidutule, toimusid Pärnu kui ravi- ja supellinna 100 aasta juubelipidustused – samuti Pärnumaa 7. laulupidu ja eelnenud ülemaailmne arstide päev – ja pidustuste võimsa lõppakordina avati Tahkurannas president Pätsi sünnikohas selle tähistamiseks Pärnumaa rahva poolt sinna püstitatud monument."
/nginx/o/2025/06/20/16940289t1haeed.jpg)
Pidustuste puhul viibis Pärnus riigipea ja hulk auvõõraid sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidonerist riigivolikogu esimehe Jüri Uluotsa ja ministriteni.
Ajaleht märgib, et oma isa sünnikoha tähistamise monumendi avamiseks saabusid Pärnu presidendi pojad Leo ja Viktor Päts. Lisagem, et arhitekt Anton Soansi ja kujur Ferdi Sannamehe loodud ausammas avati Pärnu arhitekti Olev Siinmaa kujundatud pargis 25. juunil 1939, tollal 65aastase president Pätsi auks. Aasta hiljem, 11. augustil 1940 purustasid nõukogude aktivistid monumendi.
Võidupüha paraadi ajaks oli Pärnu saabunud umbkaudu 10 000 külalist. Pidupäev algas kell 8 kirikukellade helinaga ja rahvas ruttas südalinna Endla seltsimaja tagusele Vabaduse väljale, kus president süütas kell pool 9 võidutule ja saatis selle teele suurematesse keskustesse.
Väljakule rivistati Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadron ja Pärnu maleva aukompanii. Kaitseliidu ülem kindral Johannes Orasmaa raporteeris presidendile, kes tervitas omavalitsusjuhte, kõrgeid sõjaväelasi ja muid juhtivaid tegelasi. Kindrali kõnest jäi kõlama lause, et Eesti pühitseb 6. võidupüha, ja soov, et "härra vabariigi president" sammuks veel kaua meie ees, õpetaks võitlema ja viiks uute võitudeni.
Riigipea pidas enne võidutule tõrviku süütamist valjuhääldite kaudu Vabaduse väljale kogunenud publikule ja ülesrivistatud kaitseliitlastele päevakohase kõne. Kaitseliidu ülem palus presidendil süüdata tuli, et saata see igasse kodumaa nurka, ja kergedivisjoni pealik kapten Heino Onni ulatas tõrviku. Kell 8.43 alustas mootorratturite-tulekandjate rivi Pärnust teekonda.
Vabaduse väljalt suundus president Endlasse, kus teda tervitas seltsi juhatus eesotsas esimehe ja kunagise koolivenna direktor Mihkel Kangroga. Kell 9 pidas riigipea Endla juhatuse toast traditsioonilise võidupüha kõne, mis ringhäälingu kaudu anti edasi üle maa. Seejärel võttis ta vastu sotsiaalminister Oskar Kase, linnapea Hendrik Soo, maavanem Jüri Marksoo, Kaitseliidu ülema Johannes Orasmaa ja muud tähtsad isikud.
/nginx/o/2025/06/20/16940290t1h5edd.jpg)
Endla seltsimajast sõitis president Rannahotelli, kus andis audientsi Pärnu linnavalitsusele. Konstantin Päts oli Pärnu linna aukodanik 1934. aastast. Väidetavalt ööbis riigipea siis esimest ja ainsat korda Rannahotellis presidendi sviidis.
Pärnule määratud võidutuli oli hoiul Kaitseliidu Pärnu maleva staabis, kuni viidi õhtul randa põlema. Sündmusest võttis ajalehe väitel osa erakordselt rohkesti rahvast, hinnanguliselt 12 000 inimest. Tulevanemana kõneles Pärnu linnanõunik Priit Suve, pidustus lõppes ühislaulu ja ilutulestikuga merel.
Päewalehest selgub, kuidas motopatrulli teekond kulges ja rahvas tuld tervitas.
Tsiteerin: "Võidutule tegelikuks laialikandjaks on juba aastaid Kaitseliidu kergedivisjoni mootorrattur-eskadron, kes paneb välja vajalise arvu mootorrattaid, pealikuid ja kaitseliitlasi. Eskadron jagati käesoleval aastal 11 patrulliks, igas patrullis 3–8 masinat ja 4–12 meest. Käesoleval aastal oli rakendatud võidutulede patrullidesse kokku 40 mootorratast ja 53 pealikut ning malevlast. Et vabariigi president viibis sel aastal võidupühal Pärnu pidustustel, siis süütas ta tule ka Pärnus. Selleks sõitis mootorratturite eskadron juba 22. juuni õhtupoolikul Pärnu, et järgmisel hommikul vara võtta vastu võidutuli ja viia see ettenähtud kellaaegadeks kõikidesse keskustesse üle maa."
Eskadron 40 mootorrattal oli Tallinnast välja sõitnud neljapäeva õhtul, mootorratturitel “viimse peensusteni ühtlustatud munderdus: kõigil relvad, nahkjoped, tolmuprillid, lipud masinatel”.
/nginx/o/2025/06/20/16940291t1h2bb7.jpg)
Võidutule vastuvõtmise tseremoonia asulates kohapeal ei kujunenud ühtlaseks. Mõnel pool võeti tuli vastu väga pidulikult ja see äratas laiemat tähelepanu, mõnel pool polnud pealtvaatajaid. Tallinna patrull pidi tule andma edasi Ares, Pärnu-Jaagupis, Päärdu mõisa juures. Märjamaal. Ares toimus esimene üleandmine, nagu märgib üks mootorrattureid, “väga ebatseremoniaalselt” ehk vastu oli tulnud mees lauda- või tormilaternaga. Kuigi Are asetseb teeristis ja seal on palju maju, märkasid tuletoojad vaid särgiväel uudishimulikku ühe hoone aknal. Pärnu-Jaagupis oli üles rivistatud kümmekond kaitseliitlast. Mulje jäi pidulik, aga rahvast oli vähe.
Ülevaates on esile toodud Pärnu maleva pealiku kolonelleitnant Jaan Luguse ja Naiskodukaitse ringkonna esinaise abi Marta Suti korraldatud “erilist hoolt oma Tallinna külaliste vastu”.
Pärnus toimus järgmine võidupüha paraad 1995. aastal taasiseseisvas Eestis. Pärnu Postimees kirjutas 22. juunil 2012: “Kui homme Pärnus korraldatav võidupüha paraad on viimaste aastate suurim, siis 1995. aasta suvel siin esimest korda toimunud tähtsündmus oli märksa tagasihoidlikum ja oleks peaaegu üldse ära jäänud.”
Pärnu Postimees kirjutas toona: “Kui praegu rahastatakse riiklikke suurüritusi riigieelarvest, siis toona saadi raha valitsuse reservfondist. Puudu jääv tuli korraldajal endal leida. Aga et raha paraadiks eriti ei antud, oli puudus kõigest: nii toidust, bensiinist kui isegi tõrvikutest. Et sündmus ära ei jääks, pidigi välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei tegutsema nagu mänedžer ja otsima võidupüha paraadile sponsoreid.”
/nginx/o/2025/06/20/16940293t1h2d9b.jpg)