/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2025/06/20/16940312t1h1831.jpg)
Tori kooli bussiootekoda mõlemal pool teed, Randivälja ja Taali peatus on saanud ainulaadse kujunduse, seinasuuruse ajaloolise foto seda kirjeldava teksti ja ruutkoodiga, mille alt avaneb peatust läbivate busside aegki.
Jaanieelsel neljapäeval avati kultuuristatud bussipeatused asjaosaliste seletuste saatel. Peategelased on animarežissöör, mitme Tori kandi ajalooraamatu autor Mait Laas fototekstide koostajana ja Tori kultuuriseltsi kultuurikorraldaja Argo Juske projektijuhina. Tulemusena on sellest jaanikuust mainitud peatustes põnevam bussi oodata või jalga puhata, taustaks kadunud põlvkondade tänapäeva ulatuvad tegemised.
Tori kooli alevikusuunalise ootekoja seina katab 1914. aastal tehtud foto Eesti esimese karskusseltsi Täht 25. aastapäeva pidulikust rongkäigust kõnekoosolekule Tori riigimõisa kaasikusse. Ruutkoodi alt avaneb nii sõiduplaan kui minutine videoklipp, mis viib kasutaja ajarännakule piirkonnas või vaatama Rein Raamatu animafilmi "Põld", mille peategelase prototüüp on Tori hobune.
"Need fotod on nagu ajamasin," rääkis Laas. "Põhimõte ongi, et kes peatusesse tuleb, saab hea võimaluse kohaneda ümbritseva loodusega ja kujutleda vaimusilmas, kuidas see paik võis kunagi välja näha."
Tori kuube kandnud Laasi jutu järgi tuleb omaaegseid fotosid piltlikult tikutulega taga otsida. Kõnealuse rongkäigu foto leidis ta teatri- ja muusikamuuseumist. Pidurüüs inimesed suunduvad Tori mõisa kaasikusse, ms asus "kusagil seal" peatuse taga üle välja, sest pole enam seda kaasikut, kus kõnekoosolekul võis väljendada oma mõtteid tsensuuri kartmata nii, nagu koolmeister, ajakirjanik ja karskustegelane Jüri Tilk ärgitas, et "tõuske üles, Eesti rahvas!".
/nginx/o/2025/06/20/16940315t1h610f.jpg)
Koostöös Tori vallavalitsuse ja kultuurikeskuse, kujundaja Agnes Trumpi ja Andre Reklaam OÜ ning fototöötleja Ülo Soometsaga on tandemi Laas-Juske mõttest kujunenud katseprojektina esialgu neljast bussipeatusest unikaalne austusavaldus Tori aja- ja kultuuriloole.
"Oleme harjunud, et kui tahame midagi Tori kohta teada, peame minema muuseumi, mis on omaette hea traditsioon. Teisalt ehk ongi tänapäev nii kaugele jõudnud, et see lugu võiks tulla inimestele lähedale. Mis seal salata, bussipeatused on omamoodi maakondlikud kultuurikeskused: siin saavad noored kokku, inimesed sõidavad kuhugi ja turistidki puhkavad siin jalga," arutles Laas, kelle maakodu jääb Tori lähedale.
Lõõtsuva tuule eest ootekoja katuse alla varjunud Argo Juske alustas tänamist meenutusega, kuidas Maidu (Laas) ideed teoks tegema hakati. Taali ootekojas oli vaja esmalt seina külge keevitatud pink kätte saada, koledast plekist külgseinad turvaklaasidega asendada ja paviljonile värske ilme anda.
"Nii et oleme jõudnud kultuuriga lihvimise ja värvimiseni," möönis Juske.
Tänusõnu jagus Juske suust kümmekonnale abilisele, kelle hulgas IT-lahenduse looja Marek Lillemaa ja fotostendi tekstide nõustaja, juuripidi torilane Tiit Tuumalu.
/nginx/o/2025/06/20/16940322t1h0c7c.jpg)
"Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani! Minu bussijaamakene, meeles minul alati. Minu bussijaamakene, linnupesa sarnane, ma kui hiljaks jäänukene vaatan bussil järele ..." esitas muusikust laulja Kalev Saar tähtsaks sündmuseks valminud "Laulu bussijaamast".
"See on unikaalne, just tänaseks valminud laulu esmaettekanne, pühendatud Tori bussipeatusele, nii et see ajalooline hetk on möödunud ja võime selle peatuse lugeda avatuks," ütles Laas ja kõlistas kella, millesarnast omal ajal helistati koolis. "Eestis on jälle üks kultuuriasutus rohkem: Tori kool kaks!"
Tori kooli Pärnu-suunalise bussipaviljoni ilmestab Tori valla Sikana talu peremehe, ärkamisaja tegelase ja rahvusliku Eesti põllumeeste seltsi liikumise algataja Jaan Tammanni foto suurendus, nii et tema "kõrvale" võib pingile istuda. Tammann ja kohalik Jaan Juntson panid aluse Tori kihelkonnakoolile, et talupoegade lapsed ei läheks linna kreiskooli õppima ega võõrduks maast. Koolimaja ehituse raha panid aktsionäridena kokku 252 Tori valla taluperemeest, kuid nende hea mõte ei teostunud, sest eestlastele kooli avamise luba ei antud ja õpetus muudeti saksakeelseks.
/nginx/o/2025/06/20/16940316t1haf76.jpg)
"See peatus oma looga on austuse märk kooli eestvedajatele ja võib-olla aitab ajas tagasi mõelda, kui siin istuda ja oodata seda bussi, mis viib su linna õppima," nentis Laas.
Laas mainis, et kavandina oli kaheksa peatust, millest esimesed neli on avalikus ruumis kultuuristatud. Materjali otsides üllatas teda, et igas Tori külas, kus on ootekojaga peatus, leidub kultuuritegelasi või vaimuhiiglasi, keda saaks sinna "seina peale panna".
Taali ootekojast leiab peatuja Taali mõisa omaniku, maanõunik parun Stael von Holsteini foto ja Taali lossi omaaegses ilus. Samuti teadmise, kui ärgas ja eestimeelne too mees oli.
Randivälja peatuse fotoseina keskne tegelane on karskusliikumise eestvedaja Jüri Tilk, kelle taustal avaneb tema fotograafist venna Mihkli unikaalne poeetiline fotolavastus Kolmetarga talu rahvaga.
QR-koodi avades ja stendi teksti lugedes ilmneb, et Randivälja oli 19. sajandil Tori kihelkonna vaimuelu keskus oma hiie, luteri kirikumõisa, õigeusu kiriku ja vennastekogudusega.
/nginx/o/2025/06/20/16940320t1he788.jpg)
"Ajalugu tuleb inimestele näidata, siis tekib ka huvi rohkem," kostis fotoseintega peatuste pidulikul avamisel osalenu.
"Loodetavasti võiks austusavaldus Tori aja- ja kultuuriloole ning Eesti kultuuriellu panustanud loomingulistele inimestele olla inspireeriv jõud kogu Eestis, et ärgitada uudsel viisil avastama omakandi kultuuripärandit," arvas Mait Laas erakordse ettevõtmise kohta, millega ärgas Tori vald silma paistab.