Juhtkiri ⟩ Kaitsetahe kui tammejuur

Riigipea tõstis esile, et kaitstud väikeriigis on ühiskond ja kaitsevägi tihedalt põimunud. Foto: Rasmus Rebase

Neljandat korda võidupühaparaadi võõrustanud Pärnu oli jaanilaupäeval rahvarohke ja pidulik, meeleolu ülev ja südamlik. Suvisest suursündmusest aimus kodusust, ehteestlaslikku rahu, samuti enesekindlat ühtsustunnet. Nagu peabki.

Rõõm oli tõdeda, kuidas nii pealtvaatajad kui rivis marssinud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad ja paljud muud üksused-esindused üksteist tervitasid, sündmusest rõõmu tundsid. End ilmutas teadmine, et oleme kõik sama asja eest väljas. Et igaüks meist on kellegi ema-isa, vend või õde, poeg või tütar, sugulane, hõimlane, sõber ja tuttav. Et me hoolime üksteisest ja oma maast, kus elame. Et oleme valmis seda maad vajadusel kaitsma.

President Alar Karis ütles võidupühaparaadil peetud kõnes kujundlikult ja täpselt: “Kaitsetahe on nagu tammepuu juur, mis peidus sügaval, kuid tormituultes tõestab oma rammu.” Riigipea tõstis esile, et kaitstud väikeriigis on tema ühiskond ja kaitsevägi tihedalt põimunud, ja toonitas sedagi, et riigikaitse on laiapindne, ulatudes igaühe koju.

Ehk meil kõigil on võimalus oma riigi kaitses osaleda vastavalt oma teadmistele, oskustele ja soovile panustada. Kaitsevalmidus ei tähenda ammu enam oskust, relv käes, võsas mütata.

Kaitsevalmidus ei tähenda ammu enam oskust, relv käes, võsas mütata.

Hea näide on Naiskodukaitse, mis aastate jooksul on pakkunud järjepidevalt välja kõiksugu abi- ja toetustegevusi, mis riigikaitses tervikuna üliolulised. President Karis märkis samuti, et riigikaitse ei küsi vanust ega sugu. “Täna on just õige aeg mõtiskleda, kuidas suurendada naiste rolli kaitseväes ja ajateenistuses,” sõnas riigipea. Vaadates uhkusega Pärnumaa tublisid naiskodukaitsjaid, on raske öelda, kas neid peakski enam millekski enamaks innustama. Pigem tuleks neid tunnustada.

Kaitseliidu ülem Ilmar Tamm leidis samuti, et meie väikses riigis on vaja iga elaniku panust, soost olenemata. “See on vägi, mis toetub inimeste oskustele ja teadmistele. Vägi, kuhu kuuluvad nii mehed ja naised, keda ühendab üks põhjus: vaba Eesti.”

Võidupüha oluline osa on võidutule jagamine, mis paraadilinnast rändab mujale maakondadesse. Siinkohal huvitav tähelepanek: kunagine Kaitseliidu ülem pärnakas Raivo Lumiste märkis hiljutises Pärnu Postimehe taskuhäälingu saates, et võidutuld jagatakse tänini nendestsamadest gaasitõrvikutest, mis 1995. aasta Pärnu paraadil kasutusse võeti. Eks näita järjepidevust seegi tõik.

Kui võidupüha tähistamise ajend on kuulsusrikas Võnnu lahing 1919. aastal ehk veidi üle 100 aasta tagasi, siis jaanilõkete süütamine suvisel pööripäeval ulatub palju kaugemasse minevikku. Sedavõrd ürgsesse aega, mida me enam ei mäleta.

Nii võidupüha kui jaanipäev on märgilise tähendusega sündmused, mis meid rahvana liidavad. Hoidkem üksteist!