Aias prügi põletamine võib tuua pahanduse majja

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõke. Foto on illustreeriv.
Lõke. Foto on illustreeriv. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Nagu igal kevadel kerkib tänavugi paljudes Pärnu aedades taeva poole lõkkesuits, kus põletatakse lume alt välja sulanud aia- ja haljastusprahti. Seesuguste jäätmete põletamine ei ole Pärnus paraku lubatud.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna keskkonna peaspetsialisti Katri Suti sõnade kohaselt on lõkke tegemine koduaias ohutusnõuete täitmisel lubatud, kuid Pärnu linna avaliku korra eeskirja järgi ei tohi selles põletada jäätmeid ja kulu.

Ka Pärnu linna jäätmehoolduseeskirja järgi on jäätmete lõkkesse panemine keelatud. Põletada tohib vaid keemiliselt töötlemata puitu, kiletamata paberit ja kartongi. Jäätmeid tohib Pärnus põletada vastava jäätmeloaga.

„Selge on see, et salaja jäätmeid siiski põletatakse ja eks häiritud kodanike kõnesid on tehtud ka linnavalitsusele. Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistus on sõitnud sellise sisuga teateid küll kontrollima, kuid kui jäätmed juba mingi aeg on põlenud, on väga raske kindlaks teha, mida konkreetselt põletati,“ seletas Sutt, kelle jutu järgi pole linnavalitsus prügi põletamise eest kedagi vastutusele võtnud.

Linna tehtud lõkked annavad tööd ka päästjatele.

Päästeameti Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Tringi sõnul tuleb päästjatel kõige sagedamini sõita kustutama valveta jäetud lõkkeid või neist alguse saanud kulupõlenguid.

"Kui päästjad väljakutsele sõidavad, kontrollivad nad, kas lõkke tegemisel täidetakse tuleohutuseeskirja,“ selgitas Trink. „Üldiselt on inimesed nõuetega kursis ja täidavad neid, kuid on olnud juhuseid, kus lõke on tehtud hoonetele liiga ligidale või lõke on jäänud järelevalveta. Sellised lõkked kustutatakse.“

Sel aastal on Eestis maastikutulekahjude tagajärjel hävinenud neli hoonet, neist kaks tulekahju on alguse saanud just lõkkest. "Kahjuks on tänavu juba kurvad näited sellest, mis lõkke tegemisega kaasneda võib," märkis Trink.

Lõkke tegemisel tuleb silmas pidada, et see oleks hoonetest ja põlevmaterjali lahtisest hoiukohast vähemalt 15 meetri kaugusel ja vähemalt 30 meetri kaugusel metsast. Lõke tuleks teha mittepõlevale alusele või taimestikust puhastatud maapinnale. Lõket ei tohi teha tuulise ilmaga ja seda ei tohi jätta järelevalveta. Lõkke tegijal peavad käepärast olema tulekustutusvahendid, näiteks ämber veega.

Pärast tule tegemist tuleb lõkkease kustutada veega või katta mulla või liivaga.

Ni mõneski teises Eesti linnas on aeda lõkke tegemise ja prahi põletamise kord lahendatud samadel põhimõtetel, mis Pärnuski, kuid on omavalitsusi, kus reeglid teistsugused.

Näiteks Viljandi jäätmehoolduseeskirja järgi võib aia- ja haljastusjäätmeid kinnistutel põletada 1. aprillist 2. maini ja 15. septembrist 1. novembrini, täites kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

Narvas on tule tegemine kinnistul lubatud. Mida tohib või ei tohi põlema panna, pole reguleeritud. Täita tuleb tuleohutuseeskirja ja lõke tuleb kustutada, kui suits häirib teisi inimesi või liiklust.

Paide avaliku korra eeskirjas on öeldud, et leheprahti tohib põletada mitte hiljem kui kaks nädalat pärast lume sulamist.

Tallinnas tekivad kevaditi teede äärde prügikotid, sest linna heakorra eeskirja järgi on prügi põletamine keelatud. Oma aias võib põletada vaid oksi.

Tartus on jäätmehoolduseeskirja kohaselt keelatud aiaprahi ja üldse igasuguste jäätmete põletamine. Väiksema lõkke tegemine kuivade puudega oma krundil on lubatud, kui järgitakse tuleohutusnõudeid.

Valga linna avaliku korra eeskiri lubab lahtist tuld teha ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemale kui 15 meetrit hoonetest, arvestades ilmastikutingimusi ja tuule suunda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles