/nginx/o/2011/09/27/769488t1h63e5.jpg)
Rannahooaja lähenedes on taas tõusnud linnarahva huvi Pärnu naiste plaaži ja selle saatuse vastu. Naisteranna pikaajaline traditsioon suvepealinna kaubamärgina on leidnud elanike seas nii pooldamist kui vastuseisu, kuid selge on see, et külmaks ei jäta see teema kedagi.
Naiste plaaž jääb
1920. aastatel oli ajastu eripäradest lähtuvalt naistele mõeldud rannaala märgupostidega eraldatud ja meessoost isikute alale pääsemise vältimiseks valvatud. Kui ligi sajand tagasi oli vastava ala loomise eesmärk võimaldada naistel supelkostüümis privaatselt olla, siis nüüdseks on see kaotanud oma algse mõtte, aga traditsioon on selgesti säilinud. Paraku ei toeta õigusaktid täielikult ajaloolise tava jätkumist praegusel kujul.
Eelmise aasta lõpus saatis õiguskantsler Indrek Teder Pärnu linnavalitsusele kirja, milles märkis, et Pärnu rannas paiknev naiste plaaž ei ole kooskõlas soolise diskrimineerimise keelu põhimõttega ja piirab meeste liikumisvabadust.
Korraldatud menetluse tulemusena leiti, et rannaala tähistamine naiste plaažina lisaselgitusteta loob eksliku mulje, et meeste sisenemine ja viibimine seal on üldse keelatud, ja soovitati lõpetada märgitud ala kasutamisel sooline eristamine senisel kujul.
Olgu siinkohal mainitud, et Pärnu linnavalitsus ei soovi lõpetada naiste plaaži eksisteerimist ja jääb seisukohale, et naisterand oma pikkade traditsioonidega annab Pärnule eripära ja väärib säilitamist.
Kuna naisteranna kasutamisel vastanduvad kehtestatud õigusaktid ja väljakujunenud tavad, selgitan olukorda, et vältida arusaamatusi rannaala kasutamisel.
Mehed ja naised
Avalikkusele on kõige tähtsam küsimus see, kas naiste plaažil tohivad olla meessoost isikud. Jah, tohivad küll. Nagu kogu ülejäänud keskrand on naisterand avalik koht, mille kasutamist ei saa kellelegi keelata.
Naiste plaaži äärealadele paigaldatud kolmkeelsed sildid on informatiivse tähendusega, tähistades kesklinna rannas ühe rannaosa ajalooliselt väljakujunenud nime. Seega ei ole meessoost isikutel keelatud seda rannaosa kasutada.
Enamgi, vaatamata sellele, et naiste plaaži erinäoline kasutus just naissoost isikute alasti või topless päevitamiseks on kujunenud üldtunnustatud tavaks ja osaks Pärnu rannakultuurist, ei saa soolise diskrimineerimise keelust tulenevalt keelata seal meestel aadamaülikonnas päikest võtta.
Samal seisukohal on Pärnu politsei, mis naisteranna teemat käsitlenud nõupidamisel väljendas selgesti, et naiste plaažil alasti päevitamise eest ei võeta kummagi soo esindajat vastutusele avaliku korra eeskirja rikkujana.
Sellegipoolest tuleks kõigil rannas olijatel meeles pidada, et igasuguse ebasündsa (keskmise inimese mõistes) käitumise korral reageerib politsei väljakutsele ja menetleb rikkumist seaduses ette nähtud korras. Kõnealuses kontekstis ei ole alasti olek iseenesest konkreetsel rannaalal ebasünnis.
Kõik rannalised ei ole kursis naiste plaaži olemusega, seetõttu täiendame naisteranda rannahooaja alguseks kolmkeelse infostendiga, mis juhib tähelepanu, et märgistatud alal võib olla alasti inimesi. Kuna riieteta ollakse sellelgi alal, mis jääb naisteranna ja muuli vahele, ehk rahvakeeli nudistide rannas, paigaldame informatiivse sildi ka muuli vahetusse lähedusse.
Pärnu linn on naiste plaaži säilitamisega soovinud kaitsta rannaalal kehtinud traditsioone ja piirkonna erinäolist kasutust. Seda tava on seni aktseptinud enamik linnakodanikest ja loodan siiralt, et mehed jätkavad edaspidigi naiste plaaži respekteerimist.