Mehis Mets: Politsei määrab distsiplineerivaid ja persoonist lähtuvaid karistusi

Foto: Urmas Luik

Pärnu politseijuhi Mehis Metsa kinnitusel püsib olukord liikluses jätkuvalt negatiivsena, mistõttu rakendab politsei liiklushuligaanide suhtes üha enam karistusena aresti ja maanteeamet jätab tänavu suvel tõstmata piirkiiruse kaherealistel teedel.

Pärnu Postimees vestles Pärnu politseijaoskonna juhi Mehis Metsaga pärast seda, kui politseiametnikud kontrollisid Pärnus kahe tunni vältel sõidukijuhte ja eelkõige oli tähelepanu neil, kes kasutasid mobiiltelefoni käsi vabaks jätva seadmeta. Jutuks tuli liikluse olukord üldiselt, rikkumiste eest määratavad karistused ja politseitöö.

Seletaks esmalt selle lahti, miks politsei korraldab niisuguseid kampaaniaid nagu“Kõik puhuvad” või hiljutine mobiiltelefonidega autoroolis rääkimise kontroll.

Tegu ei olnud kampaania, vaid politsei planeeritud sihtsuunitlusega tegevusega. Pärnu politseijaoskonnas korraldame iga kuu vähemalt ühe teoreetilise õppepäeva kõigile Pärnumaa politseinikele ja pärast õppepäeva on planeeritud sihtsuunitlusega tegevus – näiteks mobiiltelefoni kasutajad autoroolis –, millel kõik õppepäevale tulnud politseinikud osalevad. Aprillis oli teemaks mootorsõiduki juhid, kes kasutavad autoroolis mobiiltelefoni, maikuus mõõdame kiirust.

Tegevusi, mida planeerime, on väga erinevaid. Meie jaoks on selliste tegevuste planeerimine tavapärane. Politsei üks märksõnu ongi pikaajaline planeerimine. Sihtsuunitlusega tegevused nõuavad suuremaid ressursse, mistõttu saame mingil ajal pöörata konkreetsele teemale intensiivset tähelepanu ja teeme korraga rohkem tööd ära.

Mais pöörab Pärnu politsei ühel konkreetsel päeval suuremate jõududega tähelepanu kiiruseületajatele Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel. Me ei tegutse salaja, mistõttu võib sellest eelnevalt meedia kaudu teavitada.

Kasutame oma töö planeerimiseks liiklusjärelevalve plaane, need on nii üleeuroopalised, üleriigilised kui ka üleprefektuurilised, peale selle politseijaoskonna sisesed tegevused, mida teeme suuremate jõududega.

Kogu meie igapäevatöö tugineb prioriteetidele: mõõdame kiirust, kontrollime turvavöösid, jälgime kergliiklejate käitumist, tabame joobes juhte, palju tähelepanu pöörame alaealiste tegevusele, sh suures mahus ennetustööna.

Mida üldse tohib autoroolis teha ja mida mitte?

Eelmisel aasta kehtima hakanud liiklusseadus keelab juhil tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal ei tohi hoida telefoni käes.

Autoroolis ei tohi teha ühtegi sellist tegevust, mis võiks juhti häirida. Rikkumise mõttes lähtub politsei liiklusseaduses kirja pandust, mobiiltelefoni kasutamine on selgelt fikseeritav, muud juhti segavad toimingud on keerulised jäädvustada, kuid praktikas on politseinikel tulnud ette väga kummalisi tegevusi, mida juhid autoroolis teevad.

Aga kui naisterahvas meigib end sõidu ajal?

Loomulikult on see ohtlik, kuigi selline tegevus ei ole seaduses otseselt sõnastatud. Kuid fikseerides autoroolis kohvi joomise või meikimise, tuleb meil tõendada, et see tõesti segas autojuhil liiklusolusid tajuda. Kui juht tekitas näiteks meikimise ajal liiklusohtliku olukorra, saame ta selle eest vastutusele võtta.

Juht peaks hoiduma autoroolis kõigist häirivatest tegevustest. Ka raadio kuulamine võib vahel häirida. On teada liiklusõnnetusi, kus juht hakkas raadiojaama vahetama, keskendus sellele ja sõitis kraavi.

Väidetavalt kasutavad politseinikud ise palju mobiiltelefone.

Mul on seda väidet raske ümber lükata, kuid loodan siiralt, et see on alusetu. Küll võin öelda, et kõikides politseiautodes on käed-vabad-süsteem, seega pole põhjust telefoni kätte võtta.

Mis on liikluses suurimad murelapsed?

Murelapsi on palju: vale kiirusega sõitmine, turvavarustuse kasutamata jätmine ja joobes juhid, sealhulgas ratturid. On juhuseid, kus kõik need asjaolud satuvad kokku ja raske õnnetuse aset leidmise oht ongi käes. Kindlasti võib märkida nii autojuhtide, ratturite kui jalakäijate vähest tähelepanu liikluses. Ükskõiksus ümbritseva suhtes, aja planeerimatus, mis tingib kiirustamise.

Kas politsei on karistuspoliitikat karmistanud?

Karistamisel lähtume persoonist ja tema varasemast taustast. Kui rikkumine väärib aresti, küsime kohtus aresti, kui rikkumine väärib rahatrahvi, teeme trahvi. See kaalutlusotsus on alati personaalne.

Pidevalt liiklusrikkumisi toime panevate isikute puhul rahatrahvid ei tööta, mistõttu oleme sunnitud muid karistusi rakendama. See muidugi ei tähenda, et taotleme kohe kõigile aresti, kuid sellega võiksid arvestada kõik joobes juhtimisega vahele jäävad isikud ja suurtel kiirustel kihutajad.

Karistamine ei ole olnud kunagi eesmärk omaette. Väärteomaterjalide vormistamine ja karistuse määramine on iga politseiniku kaalutlusotsuse tulem, mis sõltub ajast, kohast, isikust ja rikkumise raskusastmest ning sellega kaasnevast ohust.

Oleme oluliselt vähendanud hoiatusmenetluste osakaalu oma töös. Eelmisel aastal vormistasime Pärnus ligi 18 500 väärteomaterjali, millest ümmarguselt 40 protsenti olid hoiatusmenetlused, 30 protsenti kiirmenetlused ja 30 protsenti üldmenetlused. Keskmine rahatrahvi suurus oli 62 eurot.

Politsei ei ole oma karistustes kindlasti karmimaks läinud.

Kui palju on politseile kasu kiiruskaameratest?

Selge abi on meil Pärnu ja Rapla maakonna piiril Kotka kurvis olevast kaamerast. Sel talvel ei olnud seal neid probleeme, mis on olnud varem – nimelt oli seal varem liiklusõnnetusi, kus tuli liiklust reguleerida, sest nii väiksed kui suured autod sõitsid teelt välja.

Kiiruskaamerad on paigutatud ohtlikele teelõikudele, mistõttu inimeste käitumine neil lõikudel on oluliselt muutunud. Hoog võetakse maha ja nendes kohtades õnnetusi enam ei juhtu.

Kuidas kommenteerite maanteeameti ettepanekut tänavu kaherajalistel maanteelõikudel piirkiirust mitte tõsta?

Piirkiiruse tõstmata jätmist võib vaadelda mitmeti, kuid mõjusaim fakt on see, et ajaline võit piirkiiruse tõstmise puhul ei ole märgatav, kuid ärahoitavate õnnetuste hulk suure tõenäosusega kasvab. See on väga oluline. Iga juht peab planeerima oma sõite nii, et ajavaru oleks piisav, siis ei teki hiljaks jäämise hirmust tingitud kihutamist.

Politseid oleks justkui linnapildis varasemaga võrreldes vähem näha. Vastab see tõele?

Kui räägime Pärnu linnast, siis patrullide arv on täpselt niisama suur, kui see oli kaks aastat tagasi. Küll on kasvanud meile tööd andvate väljakutsete arv, mis 2010. aastal ulatus 10 100 väljakutseni. 2011. aastal oli see arv 10 900, mis on üsna palju tööd rohkem. Kui see kõikide päevade peale aastas ära jagada, tuleb umbes 30 väljakutset ööpäevas. Ühe väljakutse lahendamiseks võib aega minna viis minutit või viis tundi. Seega on väljakutsete arv otseselt seotud meie nähtavusega linnapildis.

Palju on räägitud politsei bensiinilimiidist. Kuidas see politsei tööd mõjutab?

Kütuse limiit on meil kogu aeg olnud, kütuse hinna tõusuga jääb raha kütuse ostmiseks vähemaks. Loomulikult mõjutab see politsei tööd, sest peame planeerima oma tööd teistmoodi. Kuid kellelgi ei tasu loota sellele, et politsei enam ringi ei sõida. Väljakutsetele reageerimisel selgitame esmalt välja sellised, kus politsei sekkumine ei ole võib-olla vajalik, ja sinna me ei lähe. Kindlasti teenindame kõik olulised väljakutsed, mis on seotud ohuga kellegi elule ja tervisele.

Väljakutse tegijatel tuleb arvestada, et politseinikud ei kasva tee seest välja. Kui näiteks teatatakse kihutavast sõidukijuhist, oleme info eest tänulikud, kuid alati võiks öelda ka auto numbri, sest seda õiget punast BMWd Tallinna-Pärnu- Ikla maanteel on keeruline tuvastada. Keegi ei soovi põhjendamatut auto peatamist.

Politsei kasutab statistika kogumiseks töötuid. Mis on selle eesmärk?

Töötukassaga projekt kestab esialgu 2012. aasta lõpuni. Nad käivad nädalas umbes kolm korda eri kellaaegadel paar tundi päevas liiklust jälgimas. Esimesel perioodil jälgisid nad jalakäijate käitumist ja mobiiltelefonide ning turvavarustuse kasutamist autodes Pärnu linnas Pikal tänaval.

Tänu neile saame tegeliku pildi sellest, mis liikluses toimub konkreetsetes küsimustes konkreetsel ajal ja kohas.

Plaan on nende andmete põhjal planeerida politsei tööd ja vajadusel teha Pärnu linnale ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks. Selgitame välja liiklusohtlikud kohad ja keerulised liiklussõlmed.

 

Hukkunutega liiklusõnnetused Pärnumaal 2012. aastal

* 11. jaanuaril hukkus Pärnumaal Nurme–Papsaare tee 3,2. kilomeetril 51aastane mees. Teeservale parkinud veoki kabiinist välja astunud juhile sõitis otsa möödunud kaubik.

* 8. veebruaril hukkus Pärnumaal Häädemeeste vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 169. kilomeetril veoki ja sõiduauto kokkupõrkes 79aastane sõiduauto juht, 75aastane kaassõitja sai raskelt vigastada.

* 13. veebruaril hukkus Pärnumaal Halinga vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 95. kilomeetril joobes 69aastane jalgrattur, kes põrkas kokku sõiduautoga Mercedes-Benz.

* 30. aprillil hukkus Pärnus Tallinna maanteel Härma kaubahoovi juures 57aastane rollerijuht, kes põrkas kokku veokiga.

Andmed: politsei, Pärnu Postimees