N, 21.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Seljaku õuelt jääb küla nagu peo peale

Silvia Paluoja
, reporter
Facebook
Comments
“Tikkisin lillemotiivid vana laudlina järgi,” näitab Seljaku talu perenaine Annika Põltsam laste Kaspari ja Kaisaga uhket käterätikut.
“Tikkisin lillemotiivid vana laudlina järgi,” näitab Seljaku talu perenaine Annika Põltsam laste Kaspari ja Kaisaga uhket käterätikut. Foto: Ants Liigus

Asunikutalude rajamisel 1920. ja 1928. aasta vahel valmis ka metsamüüriäärne Seljaku, mille õuest paistab küla oma põldude ja teedega kätte nagu peo peal. Selle noor ja hakkaja pererahvas on maja seestpoolt võimalikult säästvalt uuendanud, ilmekust lisab ehe palksein köögi ja elutoa vahel.

“Põhimõtteliselt ainult palkseinad ongi jäänud, muu tuli uuesti teha,” ütleb perenaine Annika Põltsam, kes mehega otsis Paikusel kortermajas elades koduvalda talukohta.

“Tulime vaatama, oligi meie koht!”

Esimese vaatamise ajal klammerdus Annika pilk laudlinale, eestiaegsele tikitud ja heegelpitsiga ääristatud linale, mis kattis köögilauda toonelasse läinud perenaise ajast.

“Räpina aianduskoolis tekstiili eriala lõputööna tikkisin käterätiku, mille lillemustri tegin selle laudlina järgi,” näitab Annika laste Kaspari ja Kaisa abiga ette uhke käsitöö, mille tikandi kiri soovib “Seljaku talus õnn see õitsegu”.

Annika on rohkem kui sõrme andnud käsitööle, kuid pole unarusse jätnud kirjutamist. Läbi on müüdud tema koostatud “Rõõmsa meele käsiraamat”, samuti tema toimetatud Mercedes Merimaa raamatud “Õitest hingeni” ja “Minu tee taimede väeni”.

“Kolmas tuleb ka, kokaraamat, tahame selle võilillefestivali ajaks valmis saada,” teatab Annika ja valab tassidesse kevadlõhnalist mustasõstra- ja kasepungateed. Taimetargaga kohtus ta esimest korda Pärnu Postimehes töötades, sestpeale laabub nende koostöö nagu Menu kirjastuse peregagi, kus tal on tuttavad Eesti Naise ajast.

“See koht inspireerib mind: vaikus, rahu, loodus … Palju mõtteid tulebki aiatööd tehes või niisama looduses olles,” räägib vestluskaaslane ja pöörab jutuotsa uuesti käsitööle. “Tahan siia teha käsitöötoa,” viitab ta veel väljaehitamise ootel majapoolele. “Seljametsa koolis teeme Merle Veesaluga laste käsitööringi, saime kultuurkapitalilt raha projektile “Rahvusmustrid ja minu kodukoha loodus”, lapsed joonistasid kavandid, võtame sealt igaühelt mingi detaili ja teeme linaviltvaiba.”

Kodukülas käib Annika algatusel koos padjaklubi, vahetatakse uudiseid, õpitakse käsitöövõtteid ja tehakse heakorratalguid, millel mehedki kaasa löövad.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles