Ela Tomson: Lugupidamine. Osalemine. Tasakaal

Pärnu linnavalitsuse protokolli-, välis- ja avalike suhete teenistuse juhataja Ela Tomson. Foto: Pärnu linnavalitsus

Tegelikult algab enamik häid ja suuri asju maailmas vahetutest kontaktidest inimeste vahel.

“Lugupidamine”, “osalemine” ja “tasakaal” on sügava sisuga sõnad, mis trükitähtedega olid kirjas Pärnu sõpruslinna Södertälje kutsekeskkooli direktori esitluses oma kooli kohta. Koolijuht ütles: need on kolm põhiväärtust, millele oleme ehitanud kogu enda kooli tegevuse. Kaks päeva Södertäljes kinnitas arusaama, et neidsamu väärtusi peetakse olulisteks kogu selle 85 000-lise rahvastikuga Rootsi linna elu suunamisel.

Södertälje asub Stockholmist lõunas, vaid 38 kilomeetri kaugusel. Kaljud ja männimets ulatuvad linna, Södertäljet läbiv kanal ühendab Mälari järve Balti merega. Rongisõit Stockholmi kesklinna vältab 20 minutit, autoga läheb natuke kauem, sõltub liiklusest. Paljud käivad tööl Stockholmis ja vastupidi: pealinnast tullakse Södertäljesse tööle.

Töökohtade säilitamine on Rootsi suur mure

Södertäljes on kaks põhitööandjat: Scania autotehas (7705 töötajat) ja farmaatsiatehas Astra-Zeneca, kus on tööl ligi 9000 inimest. Need suurettevõtted toodavad veerandi Rootsi riigi tööstusekspordist. Praegune üldine majanduslangus pole neidki puutumata jätnud. Euroopa Liit on asunud toetama Scania tööliste koolitusprogramme, et töötajate kompetents säiliks, kuni nõudlus veoautode järele jälle kasvab. Kui oskused kaoksid, oleks raskem ja kallim taas otsast alustada.

Södertäljes on olukord eriti keeruline, sest just sellesse linna on viimastel aastatel parema elu lootuses saabunud tuhandeid immigrante, peaasjalikult Iraagist ja Süüriast. Kohalikule linnavalitsusele on see saanud probleemiks number 1. Nägime linnavalitsuse uue hoone fuajees korraga mitutsada tõmmut meest ja naist, kellele linnavolikogu esimees tõlgi abiga üksikasjalikult selgitas nende võimalusi, õigusi ja kohustusi Rootsi riigis elades.

Saime pisut jälgida linnavolikogu istungit, kus parajasti pingsalt eelarveküsimusi arutati. Linnavolikogu on Södertäljes 22-liikmeline.

Södertälje linnajuhtide põhimõte on korraldada sisserännanute elu nii, et nad võimalikult pea oma jalgadele tõuseksid: keele ära õpiksid, ameti omandaksid ja sotsiaalabi vajajaist maksumaksjaiks muutuksid. Ometi ütlevad sealsed linnaametnikud, et keskmiselt võtab see ühel inimesel aega seitse aastat. Tundus, et linnavalitsus eesotsas linnapea Karin Östlundiga juhib neid protsesse tasakaalukalt, pidades ühtviisi silmas nii põlislinlaste huvisid kui kaugetest lõunariikidest tulnud perede toimetulekut. See, et viimastel aastatel on Södertälje hakanud nimetama end Rootsi rahvusvaheliseks pealinnaks, kõneleb nende püüdlusest üle pea kasvada ähvardav probleem hoopis vooruseks pöörata.

Suur tähelepanu välissuhetele

Södertälje linnavalitsus pöörab oma linna rahvusvahelistele suhetele ja sidemetele ELiga väga suurt tähelepanu. „Me soovime oma linna elanikes süvendada mõistmist, et Södertälje on osa laiast maailmast. Maailm omakorda mõjutab väga mitmel moel meie igapäevast elu,“ ütles linnavalitsuse välissuhete osakonna juhataja Urszula Estmer, rahvuselt poolatar. Just neist põhimõtetest lähtudes tahavadki Södertälje linnaelu korraldajad tänavust Euroopa päeva sõpruslinnadega tähistada. Södertäljel on sõpruslinn Prantsusmaal (Angers), Taanis (Struer), Norras (Sarpsborg), Soomes (Forssa) ja Eestis (Pärnu).

9. mai on üks ELi sümbolitest ja tähistab Euroopa ühtsust. Euroopa päev annab eurooplastele võimaluse korraldada üritusi, mis toovad Euroopa lähemale tema kodanikele ja lähendavad ühenduse rahvaid üksteisele. 9. mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Euroopa ühendamise idee. Schumani deklaratsioonina tuntud ettepanekut peetakse praeguse ELi alguseks.

Södertälje linnavalitsuse välissuhete osakond kutsus kõigi oma sõpruslinnade rahvusvaheliste suhetega tegelevad ametnikud kaheks päevaks kokku, et arutada, kuidas koos tähistada tänavu 9. mail Euroopa päeva. Selline ühine ettevõtmine süvendab euroopalikku mõtteviisi, eesmärk on tuua esile Euroopa kultuuride mitmekesisust.

Tuginedes sõpruslinnadele Euroopa riikidest, soovitakse kinnistada Södertälje eri rahvustest elanikes Euroopa ühiseid väärtusi ja üksteisemõistmist. ELi juhtlause “Ühinenud mitmekesisus” kannab ju mõtet, et eri kultuuride, traditsioonide ja keelte olemasolu on Euroopa oluline rikkus.

Pärnule annab seesugune ühine, koos ülejäänud ELi linnadega Euroopa päeva tähistamine võimaluse tutvustada end kui osakest Euroopast. Saadame Södertäljesse Tiit Kase koostatud näituse meie linna traditsioonidest ja omapärast – Pärnu kuurordist läbi aegade. Meie Pärnu ei ole mingi tähtsusetu provintsilinnake, ennekõike ei tohi me ise nii mõelda. Kevadel algavad taas lennureisid Stockholmi ja Pärnu vahel. Pärnul on Rootsis kolm sõpruslinna: Oskarshamn, Helsingborg ja Södertälje. Märtsis tuleb Pärnus Rootsi nädal.

1. mail 2009 täitub Eestil viis aastat ELi liikmesriigina. 1. juulil saab Rootsi Kuningriigist ELi eesistuja.