Pool eelmist nädalat käisid Kaisma ja Vändra valla elanikud hääletuskastide juures otsustamas, kas panna naabritega leivad ühte kappi.
Kaupo Meiel: Luik kuusikus
Väike Kaisma leidis viimaks, et võib suure naabriga ühte heita küll, ning ega tollelgi midagi selle vastu olnud.
Kaisma ja Vändra rahvas on nüüd oma sõna öelnud ning ilmselt ei pea kohalikud volikogudki teisiti arvama hakkama ja juba sügisel valitakse esimest korda ühist vallavolikogu.
Pärnumaa on haldusreformimisel väärt eeskujuks toomist. Kui omal ajal Suur-Saarde tekkis, selgus pea kohe, et ühinemine oli küünlaid väärt, ja kuigi Tali vallast oli veidi kahju, tõusis selle surmast suurem tulu. Nüüd lisandusidki ühiste jõududega rasketele aegadele vastu minejate sekka Kaisma ja Vändra.
Üks oluline küsimus jääb ühinejatel muidugi lahendada, nimelt sümboolika. Kaisma valla vapil ilutseb valge luik, Vändra omal kuuselõikeline tõusev kaldtala, põhimõtteliselt kuusehekk.
Sümboolika peab loomulikult sügavalt sümboolne olema, seega tuleks Kaisma luik Vändra kuuskede vahele ukerdama panna. Kas see toredale ja uhkele valgele linnule üldse sobib, on kaheldav. Okkad ju torgivad ja luik on veelind, kuid ilmselt pole teha midagi: kunagi ei ole nii, et kahe valla ühinemisel keegi ei kannata.
Jättes sümboolika kõrvale, tuleb tunnistada, et kaismalased ja vändralased on eesrindliku asjaga hakkama saamas ja väärivad tunnustust.