Kevadretk Metstötsi suurel rajal

Oravate söögituba. Kas oravad ikka närivad siin veel käbijuppi? Foto: Erakogu

Aprilli lõpus toimus Pärnu Kesklinna lasteaia Metstötside rühma ühine retk koos vanematega Metstötsi suurel rajal. Lapsed ja vanemad valmistusid õhinaga eelolevaks retkeks. Võeti kaasa ka kõige väiksemad pereliikmed kärudes.

Rannapargis kuuskede hämaruses on meie üks alaline lemmikpaik, millele oleme andnud nimeks „Oravate söögituba“. Lapsed uurisid käbisid ja püüdsid arvata käbi väljanägemise järgi, kas oravad on siin käbiseemnetega maiustanud. Oravate näritud käbid on viimasel ajal muutunud pea olematuks. Oravad on ilmselt asunud ümber neile rohkem turvalisse keskkonda. Käbid aga leidsid tee nii mõnegi lapse kogumiskotti, et nendest midagi huvitavat meisterdada või niisama nendega mängida. Kõiki mänguasju ei pea ju ostma kaubanduskeskusest.

Rannapargi puud on maa poole kaldu. Miks? Eks rannatuulte jõud on siin kõige tugevam ja puud peavad esimese lahingu meretuultega just siin, enne kui sisemaa poole tormates tuule jõud hakkab tasapisi raugema.

Mängisime mängu „Loodus ruudus“. Tihti vaatame, aga ei näe; kuulame, aga ei kuule. See mäng õpetab ruudus olevat maastikuosa tähelepanelikumalt jälgima ja tegema oma avastusi.

Jooks mere ja maa piirile. Oi, mis lust ja rõõm! Vaatasime piiri, kus taevas ja meri saavad kokku – silmapiiri. Merepinnal ja taevalaotuses mängles päike oma värvidega. Siin saavad kõik Maa neli põhilist elementi kokku: vesi, maa, õhk ja tuli (päike). Mere ja maa piiril tuli osavalt oma samme seada, et jalad märjaks ei saaks.

Liivaküngastel oli mõnus üles ja alla joosta ja mängida ühe parima loodusliku mänguvahendi – liivaga. Küngastel kasvavad lepad ja pajud, seda paika kutsume Metstötsi metsaks.

Puhkepausil otsiti välja oma toidu- ja joogikraam. Metstöts armastab matkal mahla ja juur- ning puuvilja mekkida. Puhkepausil lasti hea maitsta ka Metstötsi maiustusel – porgandil meega. Muide, Metstötsi vitamiiniks on enda kasvatatud rohelised sibulapealsed.  

Õpperajad on paigad, kus lapsed vahetult ja süsteemselt tutvuvad oma kodukohaga. Metstötsi suur rada sai alguse aastal 1985, selle loojad olid Pärnu Kesklinna lasteaia õpetaja Margit Tõhk ja nüüd juba manala teel olev tollane Pärnu loodusmaja õpetaja Laivi Heinla. Metstötsi õpperaja koostasime ühe meie tuntuima loodusmehe ja loodusradade idee looja Jaan Eilarti põhimõtteid järgides.

Metstötsi suur rada viib meid lasteaia hoovist välja. Loodusraja äärde jäävad Pärnule iseloomulikud loodusehitused ja objektid: sanatooriumid ja muud suvepealinnale iseloomulikud asutused, Rannapark, liivarand, Pärnu laht, roostik. Teel jälgitakse loodusnähtusi ja inimtegevust, sh liiklust tänaval ja liikumist looduses. Õpperajal kujunevad välja oma lemmikpaigad mängimiseks, puhkamiseks, vaatlusteks, uurimisteks jne.  Et teekonda huvitavaks muuta, võib laste soovil rada täiendada läheduses olevate ajutiste või püsiobjektidega.

Parim viis on objekte ja nähtusi vaadelda kindlas kohas läbi aasta. Looduse õpperadade mõte on selles, et ühtesid ja samu loodusobjekte on lapsel eri aastaaegadel kergem vaadelda kui võõrast objekti. Lapsel on võrdlusvõimalus. Tuntud kohas on uut avastada, muutust märgata kergem kui tundmatus. Õpperajal avastavad lapsed mitmekülgseid seoseid looduses.

Loodusrada tekitab huvi. Huvi annab hoogu edasistele avastustele ja samuti ilu tunnetamisele igas puulehes, liivateras ja veetilgas. Loodusrada on osa keskkonnakasvatust. Loodus saab lapsele sõbraks. Sõpra väärtustatakse ja kaitstakse. Looduse õpperada võimaldab tunnetada, kogeda, uurida ja avastada ning tasakaalustada tänapäeva tehismaailma.

Retkel said pered rohkem teada  Metstötsi olemusest ja tegevusest, sest Metstöts oli ise meiega kaasas, seekord nähtamatuna. Meie rühma nimi on Metstöts ja tegutseb meie rühmas aastast 1985. Metstöts on metshaldjas, kes armastab lapsi ja loodust. Metstöts muudab laste  tegevused muinasjutulisemaks ja mängulisemaks. Ta on meie rühma maskott. Metstötsi vanne: Ma armastan kodu, sõpru ja loodust. Ma hoian ja kaitsen inimesi, loomi, linde, putukaid ja taimi. Ma ei reosta loodust! Mina olen Metstöts! Mina olen Metstöts! Mina olen Metstöts!

Retk suurel õpperajal oli elamus nii lastele kui ka täiskasvanutele, vaatamata sellele, et tugevad tuuleiilid läksid vahel üsna raevukaks. Tuulgi on loodusnähtus.