Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2012/05/08/1092826t1h2a7c.jpg)
Ehkki Pärnu kontserdimaja lõpetab sel nädalal oma sügisest kevadeni kestva hooaja ja suvekuudel siin Eesti Kontserdi kontserte ei toimu, ei tähenda see, et suvel jääksid maja uksed muusikahuvilistele suletuks.
Suvekuudel täidavad maja üritustega teised tegijad. Selgitab kontserdimaja direktor Marika Pärk.
Eesti Kontserdil on kontserdimaja nii Tallinnas, Tartus, Jõhvis kui Pärnus, peale nende kontserdipind Jaani kiriku näol Peterburis. Mille põhjal tehakse valik, mis kontserdid kuhu tulevad, sest päris ühtemoodi see ju ei ole?
Päris ühtemoodi ei ole tõesti. Valikuga on niimoodi, et meil Tallinnas töötab kunstinõukogu, kus on produtsendid-toimetajad. Nemad mõtlevad ja toodavad kontserdiprojekte ja majadel on sõnaõigus nende seast valida, aga kahtlemata peame valiku puhul lähtuma Eesti Kontserdile pandud lähteülesandest – anda tööd Eesti interpreedile ja kallak on valdavalt siiski süvamuusika.
Teeme oma valikuid arvulisest raamist lähtuvalt. Nädalas üks kontsert on Pärnus Eesti Kontserdi mõistes optimaalne, sest on ju teisigi tublisid tegijaid ja turule rohkem ei mahu. Kaks kontserti kuus võiks olla kammersaalis väiksema publikuhulgaga ja kaks kontserti suures saalis.
Järgmine valikukriteerium on, et suures saalis ei oleks kõik sümfooniakontserdid, vaid leiduks nii suurvorme, koori- kui puhast orkestrimuusikat. Ja kui teeme kammerprojekti, siis oleksid eri pillid.
Mis seal salata, oluliseks mänguriks on tulnud raha. Väga tahaks tuua – ja palju – mainekat maailmamuusikat, aga kindlasti on paaril viimasel hooajal seda vähem olnud. Meil on olnud 80 kontserdiga hooaegu, sel hooajal oli septembrist maini 45 kontserti.
Oleme ikka olnud selle suhtumisega, et parem olgu saalis 500 inimest viie euroga kui 100 inimest 50 euroga. On artistil mõnusam ja publikul tore, kui teda on rohkem.
Kas Pärnu publikul on mingi eripära, võrreldes mõne muu linnaga?
Ma just võrdlesin publikunumbreid nelja–viie aasta tagustega ja mingil ajal oli pärnakas väga vaimustuses suurvormidest. Suured koorid laval, solistid, suur orkester olid meil lõpuni välja müüdud. Nüüd on see vaimustus üle läinud.
Aga meil on õnnestunud kasvatada džässipubliku hulka. See oli algusaastatel väga pisike. Nüüd on meil kenad kammersaali džässiõhtud, kus ei pea tundma artisti ees piinlikkust, et pärnakas sellest muusikast lugu ei pea, ja see teeb heameelt.
Pärnakas on koorilaulu fänn. Võib-olla sellepärast, et Pärnus on palju toredaid koorijuhte ja koore, aga koorimuusika on see, mis kogub rohkem kuulajaid. Väga meeldivad pärnakale ooperigalaõhtud või -etendused, kui rahvusooper Estonia tuleb muusikalilavastusega külla.
Pärnakas armastab kahe poolega kontserti ja on hästi kurb, kui vaheaega ei ole. Võib-olla tahab ta vahepeal naabriga muljetada, hea sõbra või kaaslasega, kellega on välja tuldud ja kellega harva kohtutakse, juua tass kohvi, rääkida muud juttu ja pärast minna kontserdile edasi.
Hea indikaator on detsember, kui arvatakse, et kindlasti peab käima mingil kontserdil ära. Siis on tore rahvast kõrvalt jälgida, mis kontsertide peale nad tulevad.
Neljapäeval on Pärnu kontserdimaja hooaja lõppkontsert.
Me nimetame seda selles mõttes hooaja lõppkontserdiks, et meie produtseeritavad kontserdid saavad maikuuga otsa. Mis ei tähenda seda, et 11. mail paneb kontserdimaja rahvas jalad seinale. Meid ootab ees väga tihe ja töine kuu.
Eelmisel suvel proovisime katseliselt nii, et ei teinud Eesti Kontserdi poolse produktsioonina peale orelifestivali mõne kontserdi ühtegi kontserti. Ka Pärnu ooperipäevad lükkasime juulist detsembrisse ja keskendusime kõikide teiste Pärnus ja oma majas toimuvate festivalide heale teenindamisele.
Ei ole mõtet konkurentsi pakkuda, toimetame ja teeme talvel. Kui suvel tahab siia tulla uusi festivale, tegijaid, oleme avatud ja hea meelega hoiame oma maja uksed lahti. Aitame neid, et kontserdid toimuksid kenasti, heli ja valgus oleks paigas, lava üles seatud, klaverid hääles ja ustel kenad teenindajad.
Sel aastal teeme niisamuti. Meil on kolm orelifestivali kontserti augusti alguses, aga ülejäänud aeg – suupillifestival, Järvi festival, Arbo Valdma meistrikursus – möödub kõik siin majas. Kindlasti lisandub tegijaid veel, suvised konverentsid. Kindlasti ei lähe me puhkama.
Näiteks tegelete suvel hoopis Saaremaa ooperipäevadega. Juuli on magusaim puhkuseaeg. Ilmselt on sel ajal Saaremaal kõige rohkem rahvast.
Nii on see praeguseks kujunenud, et kolmandik Pärnu kontserdimaja meeskonnast on Saaremaa ooperipäevade nädalal seal ametis, aga meil on täpselt nii palju tööjõudu, et siingi ei jää miski seisma.
Sattusin Saaremaale viis aastat tagasi sellepärast, et Eesti Kontserdile tehti pakkumine võtta Saaremaal pankrotistunud Kuressaare ooperipäevade korraldamine enda kanda, et see traditsioon seal jätkuks. Toonane Eesti Kontserdi peadirektor Aivar Mäe ütles, et olen Pärnus juba neid ooperiasju teinud ja võiksin hakata sedagi tegema.
Saaremaa ooperipäevad on Eesti Kontserdi olulisemaid suviseid festivale. Sinna sõidetakse spetsiaalselt ooperipäevade pärast kohale nii Eestist kui välismaalt. Umbes 60 protsenti publikust on väljastpoolt Eestit.
Kas see Pärnust inimesi ära ei tõmba?
Ma arvan, et ei. Võib-olla siin oli väike vastuolu, kuna ma tegin varem Pärnu ooperipäevi juuli esimesel nädalavahetusel, siis Saaremaa sinna otsa … Eks me kippunud iseendale konkurentsi pakkuma.
Arvan, et Pärnu ooperipäevade kolimine detsembrisse, kui Pärnu on ju samuti väga ilus oma tuledes, oli õige valik. Nüüd on seesama eestimaine publik, kes suvel on Saaremaal kohal, detsembris siin, Pärnus olemas.
Kes on tänavuste Saaremaa ooperipäevade kõige põnevamad esinejad?
Kindlasti on Karita Mattila suguse tähe esinemine – ta astub oma kodumaal Soomeski väga harva üles – emotsionaalne kõrghetk.
Moskva ooperiteater Helikon, mis on olnud ka Pärnu ooperipäevade külaline aastaid tagasi, on tuntud oma headuses ja kuna mulle väga meeldib Vene muusika, on Mussorgski „Boriss Godunov“ üks minu lemmikuid nende ooperipäevade kavas.
Põnevusega ootan Ain Angeri ja Tallinna kammerorkestri kontserti, kus kõlab palju muusikat, mis on spetsiaalselt neile seatud, samuti uudisteos Tõnu Kõrvitsa sulest.
Mida toob sügisel algav hooaeg Pärnu kontserdimajja?
Valmistume suureks sünnipäevapeoks, sest uskumatu küll, kuid 30. novembril täitub meil kümme aastat. Pärnu ooperipäevadki saavad kümme aastat vanaks.
Alustame järgmist hooaega pigem septembri lõpu poole ja seejärel tõusvas joones. 30. novembril on sünnipäevakontsert, kus teeme väikese tagasivaate, ja nädal hiljem algavad kümnendad Pärnu ooperipäevad.
Mõtleme, kuidas rahvast üldse majja kutsuda ja mitte ainult kontserdile. Ehk võiksid siin toimuda tulevaste kontserdivalgustajate või -helindajate õpitoad. Kõige sellega tuleme välja septembris, kui meil on konkreetsed mõtted ja kuupäevad paigas.