Mõtuste looming sündis elust ja unenägudest

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katri-Agnes Mõtustel oli rõõm ema mälestusnäitus Pärnusse tuua.
Katri-Agnes Mõtustel oli rõõm ema mälestusnäitus Pärnusse tuua. Foto: Karin Klaus

Graafik Liili Mõtuste mälestusnäitus “Mere mälu” Pärnu uue kunsti muuseumis esitleb nii Eestis kui Soomes tuntud ja armastatud kunstniku graafikat läbi aastakümnete.

Mõtuste looming kuulub Eesti nüüdisgraafika kuldvarasse ja seda näeb Eestis nii ulatuslikult esimest korda.

Näitusel on valik tema Soomes tehtud graafikatki ja varalahkunud kunstniku viimaseks jäänud, 2008. aastal sündinud suuremõõtmeline pehmelakitehnikas seeria, mida autori elu ajal on eksponeeritud vaid korra – Helsingis Suomenlinnas.

Pärnu näitusel on sümboolne tähendus: see on Mõtuste esimene personaalnäitus oma sünnilinnas.

Elu Eestis ja Soomes

Pärnus sündinud ja kasvanud, Tallinnas ERKIs kunstihariduse saanud kunstnik oli 1980. aastatel Eesti armastatumaid graafikuid, eriti tuntud on joonega graafilised sarjad ema ja lapse teemadel. Osa neist on Pärnu näituselgi.

“Eesti kunstihuvilised ehk mäletavad 80. aastate lõpu ärkamisajast plakatit “Maa tuleb täita lastega”, millel istus naine valges, laps süles,” tuletas ühte tuntumat motiivi meelde näituse Pärnusse toonud Mõtuste tütar Katri-Agnes Mõtuste, erialalt etnoloog ja tekstiilidisainer.

Ingerisoomlasest kunstnik kolis 1991. aastal Soome, kus ta aktiivselt osales personaal- ja rühmanäitustel nii Soomes kui mujal välismaal.

Liili Mõtuste kunstile on iseloomulik meisterlik joonistus, elav joon, joone ja värvide kooskõla, õhuline ruumilisus ja graafikatehnikate täiuslik valdamine. Tema joonistusoskus leidis väljundi metallgraafikas ja sügavtrükitehnikates: ofort, pehmelakk (vernis mou), akvatinta.

Mõtuste tegi ka litograafiat, linoollõiget, monotüüpiat, joonistusi, akvarelle, plakatikunsti ning skulptuuri.

Samuti töötas Mõtuste graafikaõpetajana, kuulus Eesti kunstnike liitu ja Soome graafikute liitu, illustreeris raamatuid. Muu hulgas lõi ta 1995. aastal akvarellid ingeri laste aabitsasse (“Inkerin lasten oppikirja”), mis on esimene soomekeelne trükitud aabits ingerisoome lastele.

Tööd sündisid elust

Kunstnik ise on öelnud, et talle on äärmiselt tähtis vaba, elav joon, pehmed akvarelsed varjud, samuti nauding sündivatest muutustest, kui töö hakkab elama oma elu ja paberipind muutub ruumiliseks, sügavaks.

“Tööd sünnivad argipäevast, elust ja unedest,” on Mõtuste rääkinud. “Tihti naasen sama teema juurde – väikese inimese püüdlused ellu jääda ja unelmaid täide viia. Tahan julgustada märkama elu rõõmsaid külgi ja uskuma imedesse.”

Sama kinnitas kunstniku tütar: ema loomingus on küll süngemaidki teemasid, kuid kunstihuvilisi võlub tema tööde helgus ja positiivsus.

Mõtuste loomingut on ingerisoomlasena tugevasti mõjutanud juurte teema. “Ema on pidanud mitu korda nullist alustama ja see peegeldub ka tema loomingus,” ütles Katri-Agnes Mõtuste. “Samuti olid talle tähtsad leebe, võimas ja ettearvamatu meri: meri inimeses ja inimene meres, meri elu algusena.”

Näitusel võib tutvuda 2010. aastal ilmunud soome- ja ingliskeelse raamatuga, mille oma ema mälestuseks ja tema loomingu talletamiseks on kokku pannud ja toimetanud Katri-Agnes Mõtuste.

Liili Mõtuste tööde väljapanek jääb avatuks 30. maini.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles