Francois Hollande: ”Nüüd alles probleemid algavad!”

Prantsuse uuel presidendil Francois Hollande’il on aega ametisse astumise eel atra sättida alla nädala. Foto: Reuters

Prantsusmaa vastset presidenti Francois Hollande’i peetakse vaikseks, isegi igavaks, võrreldes Nicolas Sarkozyga, kuid tagasihoidliku imago taga on raudne tahe juhtida oma riiki.

Francois Hollande on sündinud 12. augustil 1954 arsti peres Loode-Prantsumaal Rouenis.

Juba üliõpilasena poliitiliselt aktiivsena astus Hollande 1979. aastal sotsialistlikusse parteisse. Parlamendi liige on ta 1988. aastast, partei esimees 1997. aastast.

Enne kui Hollande nimetati erakonna presidendikandidaadiks, pidi ta läbi tegema kurnava sisevõitluse, mis pani proovile nii tema poliitilise kui eraelu.

Briti BBC uudiste toimiku kohaselt oli Hollande’i elu üks dramaatilisemaid hetki, kui tema kaaskandidaat, aga ühtlasi elukaaslane ligi kolme kümnendi vältel ja nende nelja lapse ema Segolene Royal kiitis avalikult Hollande’i kandideerimise heaks.

Elu- ja poliitikalainetel

Mitu aastat tagasi selgus, et Hollande’il on afäär ajakirjanik Valerie Trierweileriga, ja kooselu Paris Matchi uudistereporteriga on kestnud siiani.

Hollande’i poliitilise tuleviku päästis Dominique Strauss-Kahni sattumine vägistamisskandaali mais 2011. Siis hakkasid paljud nägema Hollande’is parimat võimalikku kandidaati 2012. aasta valimisteks.

Hollande, kes viimase ajani eelistas tööle sõita rolleriga, pole kunagi kuulunud valitsusse, kuid teda loetakse kogenud poliitkorraldajaks.

Sarkozyst sai 1958. aastal loodud viienda vabariigi ajal esimene Prantsuse president, kes ei võitnud valimiste esimeses voorus. Hollande on esimene sotsialistist president üle 17 aasta.

Jaanuaris jättis reitinguagentuur Standard & Poor’s Prantsusmaa ilma AAA reitingust, andes mõista, et riik ei ole enam üks maailma turvalisemaid investeerimiskohti. Paljud usuvad, et Prantsusmaa ei suuda tekitada tõhusat majanduskasvu niipea. Prantsuse riigieelarve pole olnud tasakaalus 1976. aastast saadik.

Majandus otsustab

Hollande on lubanud tasakaalustatud eelarvet 2017. aastaks ja eelarvepuudujäägi viimist kolme protsendini järgmiseks aastaks. Pensionilemineku iga tuuakse tagasi 60 eluaastani. Sarkozy otsus 2010 tõsta see 62 aastani põhjustas tohutu protestilaine. Pension 60 eluaastast hakkaks kehtima neile, kes alustasid töötamist 18aastaselt ja on töötanud vähemalt 41 aastat.

Kelle sissetulek ületab miljon eurot aastas, neile kehtestatakse 75protsendine tulumaks. Kelle aastatulu ületab 450 000 eurot, peavad maksma 45 protsenti tulumaksu. ”Tulevikus” luuakse 150 000 töökohta. Igal aastal otsustab parlament, kui palju võõrtööjõudu lubatakse riiki.

Hollande tahab uuesti läbi rääkida Euroopa Liidu rahanduskokkuleppe, millel on 25 riigi allkiri, et sinna lisada: eurovõlakirjade emiteerimine, rahastamaks taristuprojekte. Finantstehingute suhtes kehtestatakse maks. Euroopa Investeerimispank hakkab rahastama väikeäride projekte, tõukefondide kasutamata jäänud raha kulutatakse ülejäänud projektidele. Tasakaal euro, dollari ja jüaani vahel.

Valimistulemuste selgumise järel ütles Hollande muu hulgas: ”Ja lõpuks kokkuhoiu majandusrežiim. See pole ainus võimalus probleemide lahendamiseks. Mul on ideid, kuidas taastada Euroopa majanduskasv, luua töökohti, saavutada õitseng – sellest tahangi võimalikult ruttu rääkida Euroopa partnerite, ennekõike Saksamaaga.”

Francois Hollande’i poolt hääletas 51,62 protsenti ehk 18 000 438 valijat. Nicolas Sarkozy kogus 48,38 protsendi ehk 16 869 371 valija toetuse. Võiduteate järel tsiteeris Hollande Prantsuse sotsialistist peaministrit Leon Blumi 1936. aastast: ”Nüüd alles probleemid algavad.”

Hollande on lubanud peaministri nime teatavaks teha oma ametissevannutamisel 15. mail.