/nginx/o/2012/05/09/1095270t1ha0a3.jpg)
Pärast gümnaasiumi lõpetamist on noor inimene kahtlemata rohkem valmis kodunt eemal elama kui pärast põhikooli lõppu. Kõik oleneb inimesest, aga üldiselt põhikoolis kestab alles puberteet ja sotsiaalsete oskuste omandamine, riskide analüüsivõime pole välja kujunenud.
Väike osa on neid noori, kes ei harju võõra koha ega üksindusega, mõnele ei sobi õpilaskodu elu reeglid ega tingimused. Mõnele noorele mõjub halvasti kontrolli puudumine, mängu tulevad alkohol, peod, kahtlased suhted ja seltskond. Teise äärmusena sulgutakse endasse, ei osata kuskile minna ega midagi teha. Palju sõltub sellest, kellega noor uues kohas suhtlema hakkab, millised väärtushinnangud on talle kodunt kaasa antud.
16aastase pesast välja lennanud noorega on vanematel oluline kontakti ja head suhet hoida, jagada tema rõõme ja muresid. Iseseisvumine on suures osas seotud usaldusega, ei sobi täielik vabadus ega ülearune kontroll. Õpilaskodus elamine pole veel lõplik minek: nädalavahetustel saab ju koju!