/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/04/18/560580t1hdaec.jpg)
Euroga on praeguseks kohanenud ligemale kolmveerand Eesti elanikest, ent madalama sissetulekuga peredest tunnistas pea pool, et pole harjunud, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi uuringust.
Rikkamad on euroga paremini kohanenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mehed ja linnaelanikud on eurohindadega, võrreldes naiste, maa- ja väikelinnade elanikega, paremini kohanenud. Uue vääringuga üldse mitte kohanenutest 65 protsenti olid naised ja 39 protsenti maaelanikud,” kõneles teabekeskuse juhataja Anne Sägi. “Kui alla 400eurose sissetulekuga peredes on euroga mittekohanenuid 44 protsenti, siis üle 1100eurose tuluga perede hulgas 18.”
Inimesi on eurohindadega kohanemisel kõige enam abistanud hindade vaatamine mõlemas vääringus ja hindade arvutamine kroonidesse. Seni arvutab eurohindu mõnikord kroonidesse 79 protsenti elanikest.
Ostuharjumusi muutnud inimesed hakkasid vaatama varasemast enam hindasid (67 protsenti), otsima odavamaid tooteid (63) ja maksma sagedamini kaardiga (45). Eriti teravalt avaldusid need harjumused Tartu, Pärnu ja Narva elanike puhul.
Harjumuste muutuste osas märgiti ära väiksematest hinnanumbritest tulenevat kergekäelisemat ostmist ja seda, et raha justkui “kaoks” rahakotist.