Tänane Pärnu Postimees kirjutab Pärnumaa kutsehariduskeskuse ja Pärnu kuursaali ühistööst leida Pärnu suupiste 2012. Jättes siinkohal kõrvale kulinaarse poole, millest on ülevaade siseküljel, soovib Pärnu Postimees tuua kuursaali ja kutsehariduskeskuse koostegemist esile hea näitena, kuidas Pärnus õppijaile luuakse võimalusi panna ennast proovile, mõelda ja katsetada.
Laiemas mõttes pole tegemist üksnes kulinaarse koostööga, vaid ühistegevusega suvepealinna rannakomponendi arendamisel. Kuigi suvevõõrastele on rannast tulles rida kohti, kus jalga puhata, janu kustutada ja süüa, on kuursaal ajalooliselt olnud osa Pärnu rannapildist.
1930ndatel kirjutasid kohalikud lehed sageli, mida kuursaalis või Suvekasiinos (Ammende villa) menüüs pakuti, ja selles mõttes väärib suupistekonkurss kindlasti tunnustust. Peale kultuuriprogrammi, rannamõnude on suvevõõraste hilisemates meenutustes kindlal kohal seegi, kuidas ühes või teises kohas toit maitses.
Pärnu toidukohtades kohtab küllalt tihti suhtumist ”kui ei meeldi, võid mujale minna”. Pärast aga imestatakse, miks kliente on harvalt. Menüü unarusse jätmine päädib hääbumise ja varem või hiljem uste lukustamisega.
Omaette küsimus on: kes peaks tagant torkima siinsete ettevõtjate koostööd kutseharidusasutustega? Kuursaal oma kohtade arvukusega on tiba teine tubakas. Tavaliselt eelistavad kohalikud toitlustajad nokitseda omaette, kui üldse.
Otsides leiab eeskujusid veel. Nii on Pärnus puutööeriala õppijate võistlustöid kingitud hiljem neile, kel sellest rõõmu kõige rohkem.
Pärnus õpib küllaldasel hulgal hakkajaid noori, kellel jagub mõtteid, mida ellu viia, vaja vaid määratleda valdkonnad ja osalejad. Rohkem koostööd tuleb igal ajal ainult kasuks!