Muutuv eksamikord ajendab õpinguid jätkama

FOTO: Urmas Luik

Sel sügisel algav õppeaasta on viimane, mille järel saab põhikooli ja gümnaasiumi lõpetada praegu kehtiva korra alusel.

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Karin Kurvits selgitas, et kõik, kes on õppinud varem kehtinud õppekava järgi, kuid kel mingil põhjusel on jäänud kool pooleli, peavad alates 2014. aastast lõpetama gümnaasiumi uutel tingimustel.

“Uuteks tingimusteks on kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel, samuti peab gümnaasiumilõpetaja tegema uurimis- või praktilise töö ning kooli õppesuunast tuleneva koolieksami,” rääkis Kurvits.

Sisuliselt tähendab muudatus seda, et 2013/2014. õppeaastast tuleb õpilastel õppekava täitmiseks ja kohustusliku uurimis- või praktilise töö sooritamiseks läbida uurimistöö aluste kursus.

Matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutumine tähendab, et õpilane saab valida laia ja kitsa matemaatika ehk raskema ja kergema eksami vahel.

Kui abiturient soovib gümnaasiumi lõpus teha laia matemaatika eksami, peab ta läbima matemaatika lisakursused.

Kooli lõpetamiseks on vaja läbida ka kooli õppesuunaga seotud kursused ja teha õppesuunast tulenev koolieksam.

Kurvits tõi näiteks loodussuuna, kus õpilastel on valida loodusturismi, elu keemia, geoinformaatika, kõne ja väitluse ning mitme muu kursuse hulgast. Täiskasvanute gümnaasiumis on peale looduse humanitaar- ja reaalsuund.

Uutel tingimustel lõpetamine tähendab sedagi, et 2014. aasta kevadel ei piisa enam riigieksami 20 hindepallile sooritamisest, vaid eksaminandil tuleb saavutada vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

Muutub põhikooli lõpetamise kordki, kus kohustuslikele matemaatika-, eesti keele ja valikaineeksamile lisandub nõue teha loovtöö.

Sellel sügisel 9. või 12. klassi õppima asujate suhtes nimetatud uuendused veel ei rakendu.

“Seega tasuks neil, kel mingil põhjusel on põhikooli või gümnaasiumi viimane klass jäänud lõpetamata, oma õpingutega sel sügisel edasi minna ja tuleval kevadel seni kehtiva korra järgi täiskasvanute gümnaasiumis põhi- või keskharidust tõendav tunnistus kätte saada,” sõnas Kurvits.

Tagasi üles