indi gümnaasiumis oli õpilaskonverents „Seemnest tärkab elu“, mis oli üks osa keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatavast loodusõppelabori projektist.
Õpilaskonverentsil esitleti gümnaasiumi ümbruse haljastuskava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsist võtsid osa kooli 1.-10. klasside õpilased, õpetajad ja külalised. Sissejuhatava sõnavõtu tegi külalisena Sindi gümnaasiumi vilistlane Gerly Saarmann. Seejärel esitlesid looduslabori töös osalevad õpilased labori tööd ja seal omandatud teadmisi. Esitlustes räägiti sõitudest Tootsi aiandisse ja Tallinna botaanikaaeda ning laboris kasvatavatest taimedest.
Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži maastikuarhitektuuri üliõpilane Triin Pärnaste ning Klaus Vinkman ja Heiko reen Eesti maaülikooli kunsti- ja disainigrupist tutvustasid Sindi gümnaasiumi esise pargi haljastuse ideekavandit. Koos pargiala jalutusteede ja kraavide-kanalite süsteemiga, puude ja hekkidega ning kasutades ideena ära kunagist koolimaja juures kulgenud kitsarööpmelist raudteed, paigutades sellele dresiini põhimõttel liikuvad pargipingid, jättis ideekavand tervikliku ja uudse mulje.
Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi keskkonnauuringute osakonna teadur Liisa Puusepp tegi ettekande teemal „Järved kui looduslikud arhiivid“. Ta rääkis kujundlikult ja rohkeid näiteid tuues instituudi tehtavatest Eesti ja Läti järvede setete uuringutest, mille põhjal saab teavet mitme tuhande aasta taguste ilmastikutingimuste ja järvede seisundis toimunud muutuste kohta.
Väga huvitavalt rääkis üks Eesti tuntumaid zoosemiootikuid ja etolooge Aleksei Turovski mullast ja taimedest kui looduse alusest. Tuntud muheda vestmisoskusega loomateadlane rääkis vihmaussidest ja nende vajalikkusest, nende igipõlisest vaenlasest mutist ja kirjeldas taimede kasvutingimusi troopilises metsas. Konverentsi vaheajal ja selle lõppedes tuli populaarsel teadlasel anda kooliperele hulganisti autogramme ning Aleksei Turovski ei keeldunud joonistamast soovijatele pilte loomadest.
Konverentsi lõppedes tänati kõiki looduslabori töösse panustanud õpilasi ja eestvedajaid, aga samuti konverentsil esinenud külalisi. Pärast konverentsi lõppu jätkus arutelu gümnaasiumi haljastuse ideekavandi teemal. Tõdeti, et see on väga atraktiivne ja väärib teostamist. Arutleti haljastuskava ellu viimise võimalusi.
Lühiintervjuu Aleksei Turovskiga
Millise mulje jättis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverents?
Mulle meeldis väga! Võin öelda, et sattusin vaimustusse sellest, kuidas lapsed olid kaasatud, kuidas nad tegid oma ettekandeid. On selge, et iga laps tegi oma ettekande asjast , tööst, millega ta tegeles põhjalikult, hasartselt, huviga ja mille suhtes pole ta kaugeltki ükskõikne. Südamega tehtud tööst teeb esimese klassi laps suurepärase ettekande. Mul väga hea meel, et selline konverents ja selline töö sai neil tehtud.
Kas selliseid ettevõtmisi, nagu on Sindi kooli loodusõppelabori projekt, kohtab Eesti haridusmaastikul tihti?
Selliseid väga põhjalikud ja pika, arvestatava ajaperioodi peale rajatud ulatuslikud projektid on küllalti haruldase. Loomulikult tehakse koolides tublit tööd. Mis mulle tõesti meeldis – arvatavasti on Sindi gümnaasiumis õiged õpetajad ja loomulikult ka teised tingimused, lapsi väga palju ju ei ole. Terve kool oli kaasatud, vähemalt algklassid ja suur osa põhikoolist. Laps võib väsida ja kaotada huvi, kui on pikaajaline projekt. Hoida laste huvi nii-öelda soojas, et nad entusiastlikult, pikalt ja põhjalikult töötaksid – see on tähtis. Sedasi saadakse baasteadmisi, mitte viktoriinide korraldamisega.
Sindi gümnaasiumis looduslabori projekti üks eestvedajaid Eneli Arusaar küsis pärast teie ettekannet, kuidas hoida loodust meie järeltulevatele põlvedele. Vastasite: võtke kitsed! Mida te silmas pidasite?
Loodust on võimalik hoida ainult kompleksselt, terviklikult, ütleme nii, et holistlikult. Meil on taimed. Suurepärane! Aga our flesh is grass – meie liha on rohi! Meie oleme taimed ja kitsed on taimed ja meie oleme kitsed. Me oleme omavahel kõik töiselt, funktsionaalselt, mitmekülgselt ja mitmekesiselt seotud. Seoseid, struktuure, looduslikke interaktiivseid struktuure tuleb hoida. See tähendab, et tuleb tingimata tegelda ka loomadega.
Miks ma ütlesin, et võtke kitsed? Sest kitse on väga lihtne pidada. Ta on vastupidav, huvitav, tark, äärmiselt kasulik, igatepidi tore ja parajalt kiuslik loom. Võtke kitsed! Te saate sellega hakkama!