/nginx/o/2012/05/15/1106186t1hfa14.jpg)
Kuigi kooli remondist on möödunud ainult kaks aastat, on kehva ehituskvaliteedi tõttu tekkinud hulgaliselt probleeme, viimati lendas lahmakas krohvi alla aula tagaseinalt.
Koolimaja seintelt langeb krohvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel talvel ajas läbi katus peatrepi kohal, mille tulemusena seda kasutada ei saanud ja mis omakorda rikkus ära siseseina. Seinte sees on praod ja krohvi kukub kooli välisseintelt päris mitmelt kohalt, nüüd siis mainitud lagunemine aula tagaseinal.
Hansagümnaasiumi majandusjuhataja Viktor Voronovski, kes tegeleb jooksvalt kõikvõimalike argiste probleemidega, ütles, et koolimaja erilisus on osaliselt pidevates muredes süüdi: “Meie kool on muinsuskaitse all, see tähendab, et renoveerimistöid ei saa teha päris nii, nagu vaja oleks.”
Tema sõnul oleks ehitusel olnud vaja maha võtta kogu krohv, kuni kivideni välja, seejärel pidanuks võrgu kinnitama ja uue kihi krohvi peale panema, kuid muinsuskaitse seda ei luba. Seega pidi uue kihi krohvi panema otse vana peale.
Palju probleeme
Lagunevad koolimaja kõik seinad, kuna nii pidi käituma terve majaga. “Esimene pisike tükk kukkus 5. jaanuaril ja nii tasapisi läks see aina edasi, muutudes selliseks suureks, nagu ta hetkel on,” ütles Voronovski.
Peavalu on tekitamas nullkorruse seinad, mida on juba taastatud umbes 2500 euro eest, kuid nüüd on olukord jälle sama. Põhjuseks on pinnavesi põranda all, kuid muinsuskaitse tõttu ei või põrandaid üles võtta, et süsteem ümber ehitada, seepärast jäävadki samad probleemid lõpmatuseni korduma.
Samuti on puhveti välisukse ette tehtud trapp vihmavee ärajooksuks, mis viib vee maja alla või suurema koguse sademete puhul lausa puhveti põrandatele, mis rikub jälle omakorda põrandaid. “Kui on karmim talv, näiteks miinus 20 kraadi, siis tekivad probleemid katusega, sest ka see pole tehtud õigesti. Nii, et võib arvata, et tulemas on veel palju probleeme,” ütles Voronovski ohates.
Garantii kehtib
Kuna kehtib veel garantii, maksab tööde ümber tegemise kinni peaehitaja oma kuludega, majandusjuhi arvates läheb see maksma 500 euro kanti. Kuid Voronovski sõnul poleks sellist asja juhtunudki, kui oleks kohe alguses tehtud õigesti, Soome ehitusnormide järgi.
Majandusjuhataja sõnul tekitab pikka aega kestnud koolimaja lagunemine abituse tunnet. Ta lisas, et pole teadagi, kelle poole sellise probleemiga pöörduda, sest vastutavat ametit pole kerge leida.
Õige aeg soss-seppade töö remontimiseks on kevad. Enne aprilli pole Voronovski jutu järgi kindlasti midagi loota, kuna nende tööde jaoks peab olema enam-vähem vastav temperatuur ja õhuniiskus, vastasel korral kukub krohv varsti jälle alla.