/nginx/o/2008/12/06/101663t1he6a2.jpg)
Lugenud Hans Solli põhjalikku ja ülevaatlikku artiklit “Ikka ja jälle Sindi paisust” (PP 16.01.), 20 Pärnumaa kalamehe avalikku pöördumist keskkonnaminister Jaanus Tamkivi poole ja ministri vastust 14. jaanuari Pärnu Postimehes, pean vajalikuks avaldada oma täielikku solidaarsust harrastuskalastajate survegrupiga, kes taotleb Sindi paisu kiiret kõrvaldamist kalade rändeteelt.
Iga paikkonna ja meie väikese Eesti kiire arengu tagamiseks on esmajärjekorras vaja ära kasutada looduslikud võimalused, kontsentreerides selleks vahendid nii Euroopa Liidust kui Eestist.
Arvan, et on viimane aeg lõpetada Sindi paisu all toimuv kalade röövpüük, kalade võimetus pääseda tammist ülesvoolu paiknevatesse looduslikesse kudemispaikadesse ja paisu omanike võitlus suurema kasumi pärast.
Kalade loomulik liikumine oma elukeskkonnas on olnud Sindi paisu kõlbmatu kalatrepi tõttu võimatu 1977. aastast, seega 32 aastat. Kalade rändeteede tõkestatuse pärast tekkivat aastast kahju on uuringutes hinnatud 35 miljoni kroonini. Seega võib Sindi paisu eksisteerimise ajal kaladele tekitatud kogukahju ulatuda 1,12 miljardi kroonini.
Tekkinud olukorra lahendusvariante on aastakümnete jooksul uurinud Eesti ja välisriikide spetsialistid, kuid lahenduseni pole jõutud.
Nüüd, kui oleme jõudnud selgusele, et võimalikult rohkem liiklusteid peab olema avatud, mõistame ehk endisest paremini kalade elulisi vajadusi ja püüame neid kiiresti rahuldada mitte ainult kalade, vaid meie endagi parema tuleviku nimel.
Seoses eeltooduga teen ettepaneku erakorralistes tingimustes loobuda Sindi paisu probleemide lõputust arutamisest, moodustada riiklik spetsialistide komisjon, mis kalurite ja harrastuskalurite abile ning Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi valitsuse ja omavalitsuste finantsabile tuginedes vabastaks siirdekalade rändetee.
Kui tegutseme aeglaselt ja omakasupüüdlikult, võime sattuda olukorda nagu Audrus, kus väliskapital rajab kohafarmi, saab peremehestaatuse ja kasumi, meie aga ainult töökohad või mingi osa nendest. Samal ajal ei suuda me ELi abiraha sobivate projektide või nende kompetentsete ja objektiivsete hindajate puudumisel täielikult ära kasutada.